(Rhydian Lewis)

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seadusmuudatused, millega pikendatakse isapuhkust ja antakse isadele täiendav 30-päevane õigus vanemahüvitisele, muudetakse paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.

Samuti kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus. „Nende muudatustega toome vanemahüvitise skeemi rohkem paindlikkust ja võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustame ka hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

„Eestis kehtiv vanemahüvitiste süsteem on kahtlemata üks heldemaid oma pikkuse ja hüvitise määra poolest, kuid see toob kaasa ka naiste pikki karjäärikatkestusi ega võimalda lapsevanematel oma töö- ja puhkeaega piisavalt kombineerida.           

Isade osakaal vanemahüvitise saajate hulgas väike

Isadel on juba praegu võimalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemahüvitist, kuid vaatamata heldele hüvitisele on isade osakaal vanemahüvitise saajate hulgas olnud püsivalt väike. 2016. aastal sai vanemahüvitist 17 242 lapsevanemat, kellest kõigest 9,3% olid isad.

„Isa osalemine väikelapse kasvatamises tugevdab peresiseseid suhteid ning lisab kindlustunnet, et laste kasvatamine ei jää vaid ema õlule,“ ütles minister Iva. „30-päevane isade täiendav vanemahüvitis on isapuhkuse laiendus, et julgustada isasid lapse eest hoolitsema. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda või mitte – ta võib vanemahüvitist saada emaga samal ajal või ka üksi.“

Eelnõuga tehakse vanemahüvitise süsteemis järgmised muudatused:

  • Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale tagatakse senise poole hüvitise asemel hüvitise määr, mis on 2018. aastal 470 eurot (jõustumistähtaeg 01.03.2018);
  • Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.03.2018);
  • Vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (jõustumistähtaeg 01.09.2019);
  • Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi (jõustumistähtaeg 01.09.2019);
  • Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi (jõustumistähtaeg 01.07.2020);
  • Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.07.2020);

 Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi I etapi muudatustega. Järgmises etapis on kavas muuta rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise põhimõtteid ja võimaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist.

Jaga artiklit

31 kommentaari

T
tahan  /   21:01, 27. sept 2017
kepipuhkust. 30 päeva sobib.
M
mehed  /   20:27, 27. sept 2017
peaksid ikka tööl käima,mis meeste poputamine see olgu.

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis