„Kui mul oleks võimalus ärgata hommikul kell üheksa, tunneksin end esimestes tundides märksa ärksamana. Näiteks olen ma tähele pannud, et alati esimestes tundides on kõik väga vaiksed ning keegi ei jaksa veel kaasa mõelda. Arvatavasti sellepärast, et nad on ärganud nii vara,“ kirjutas 6. klassi Kaarel kevadel oma essees „Minu Eestile.“ Huvitav, kui paljude laste tundeid Tartu koolipoiss väljendas?

Oxfordi teadlaste hiljutiste katsete tulemusena leiti, et laste ja teismeliste unikaalsete ööpäevaste bioloogiliste rütmide tõttu ei suuda valdav enamus 10-aastaseid keskenduda koolitööle enne kella 8:30-t. 16- aastaste puhul selgus, et parimaks õppetöö alguseks on kell kümme ning tudengite puhul lausa kell 11!

Koolitunnid ärkvel lastega

USA Pediaatria Seltsi ülevaateartiklis viidatakse uurimusele, milles jälgiti kolme aasta vältel 9000 USA õpilast. Tuli välja, et koolitundide algusaja hilisemaks nihutamine aitab leevendada teismeliste kroonilist unepuudust, depressiooni ja tujukust. Väidetavalt väheneb ka ülekaalulisuse ja isegi liiklusõnnetustesse sattumise risk. 

Lisaks parandab see hoomatavalt noorte õpitulemusi. Hilisema tundide algusajaga koolides täheldati teismeliste selgelt paremat akadeemilist sooritusvõimet. Keskmine hinne oli poole palli võrra kõrgem nii humanitaar- kui reaalainetes. Sarnaste tõdemusteni on jõutud nii Brasiilias, Iisraelis kui Itaalias. Enamus sel teemal erinevates riikides tehtud uurimusi lõpeb soovitusega alustada koolipäeva mitte varem kui kell 8:30.

Sarnasel seisukohal on ka mitmed Eesti spetsialistid. Kasvatusteadlase Tiiu Kuurme hinnangul on kella kaheksane kooli algus liiga vara, kuna inimene ärkab tasapisi ja esimestes tundides on lapsed veel poolunised. Sarnast seisukohta on väljendanud ka Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esimees Karmen Maikalu.

Mis puutub majanduslikku efekti, siis sõltumatu uuringuagentuur RAND on välja arvutanud, et näiteks USAs annaks üleminek kella poole üheksasele koolialgusele kümne aasta jooksul tulu 83 miljardit dollarit! Euroopas algavad keskastmes tunnid tavaliselt kell üheksa hommikul. Eestis on riiklikult sätestatud, et tunnid ei tohi alata varem kui kell kaheksa hommikul, kuid igal koolil on õigus alustada koolipäeva ka hiljem. Siin tuleb ja saab kindlasti arvesse võtta kogukonna ja lastevanemate arvamust.

Seoses kooliaasta algusega on minu sotsiaalmeediakontol käinud viimastel päevadel sel teemal aktiivne arutelu. Arvajad jagunevad kaheks, kusjuures lõviosa on teadlaste ettepaneku poolt. Pooldajad on nii vanemad, kelle lapsed juba käivad hilisema päevaalgusega koolis kui need, kes sooviksid, et nende lapse või laste tunnid algaksid hiljem.

Sageli kurdavad lapsevanemad hoolimata varajasest magamaminekust ikkagi närviliste hommikute ning laste kurnatuse üle. Näiteks kirjutab Piret: „Emana pean iga hommik ärkama kell 6.20, et lapsed jõuaksid kaheksaks kooli. Ja minu meelest on ka see probleem, et minu enda ärksus langeb kooliperioodil seetõttu alla igasuguse arvestuse. Iga lapsevanem ei ole hommikuinimene. Ja kui mittehommikuinimene peab ärkama hirmus vara, et sakutada mittehommikuinimestest lapsi ärkvele, on ju tegelikult kõik õnnetud, väsinud ja stressis.“

Suhtumise küsimus

Millised on aga oponentide argumendid?

„Kuidas lapsed kooli saavad kui vanemad peavad tööl olema kell kaheksa?“ kõlab nende põhiline küsimus. Samuti juhitakse tähelepanu koolipäeva liiga pikaks venimisele ning mõnikord ka ebasobivale bussiliiklusele.

Samas kirjutab Kätlin, lapsevanem Soomest: „Minu lapsel algab kool kas kell 9 või kell 10. Bussid on sätitud vastavalt sellele käima ja teevad hommikul mitu tiiru. Kooli jõuavad nii kell 8, 9 kui 10 algavate tundidega õpilased. Ei asu Eestis kahjuks see kool.“

Kui näiteks Võru linnapea kinnitusel ollakse sealkandis jätkuvalt arusaamisel, et vanamoodi on õigem, siis üsna paljudes Eesti koolides on juba otsustatud alustada koolipäeva hiljem. Tallinna Inglise Kolledžis tulevad juba 1996. aastast väiksemad õppurid kooli veerand kümneks.

Vana-Kuustes algavad tunnid 8.45, Tartu Erakoolis TERA ja Tallinna erakoolis Emili kell 9.00, Järvekülas 8.30.

Järveküla kooli direktor Mare Räis kirjutas Facebooki arutelus, et ühelt poolt võimaldab hilisem tundide algus vältida hommikusi ummikuid, kuid mis veelgi olulisem - lapsed on tõepoolest enam ärkvel! „Uksed avame kell 7.30. On neid, kes tulevad juba siis ja alustavad päeva malepartiiga. Teised käivad hommikuputru söömas,” kirjutab Räis.

Enamasti avavadki hilisema koolipäeva algusega koolid uksed juba varem, pakkudes nii hommikuputru kui hommikusse sobivat huvitegevust. Sotsiaalmeedia arutelust võib järeldada, et rahul on nii lapsed kui lapsevanemad.

Seega, tegemist ei ole võimatu missiooniga. Kui me langetaksime otsuseid lähtudes mitte täiskasvanute rutiini sumbunud mugavusest, vaid laste huvidest, avaksime kooliuksed küll varakult, kuid aktiivse koolitööga alustaksime hiljem. Siis, kui lapsed on selleks valmis.

Jaga artiklit

41 kommentaari

M
Magnus  /   15:49, 22. sept 2017
Klassikaline koolipäeva algus 8.00 kuulub televisiooni- ja arvutieelsesse ajastusse. Isegi elektri olemasolu võis olla siis veel küsitav. Nüüd aga ollakse ekraanide orjad. Eriti on seda veel koolilapsed, samuti ka õpetajad, kel ei jää tundide ettevalmistamiseks ja "põnevaks tegemiseks" muud võimalust, kui töötada uneajast. Eesti koolielu on muutunud ebanormaalseks ja läheb järjest ebanormaalsemaks.
S
Siku  /   15:50, 18. sept 2017
Suureks abiks oleks ka suve/talveaja vahel pendeldamise lõpetamine. See vähendab töövõimet nii lastel kui täiskasvanutel.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis