Praeguseks hetkeks on muutunud normaalseks see, et iga paari nädala tagant jõuab kinodesse järjekordne koomiksil põhinev film või Netflixi pildiraamatute alusel valmis vändatud teleseriaal. Kuigi neid vorbiti ka enne seda, tuleb selle kõige eest eelkõige tänada siiski 2008. aastal ilmunud “Raudmeest”, mis lükkas käima selle suure ühendatud filmiuniversumi kontseptsiooni, mida üritavad järgida ka paljud teised filmistuudiod.

Robert Downey Jr. poolt sümpaatseks mängitud Tony “Ärge palun gängimärke piltidel tehke” Starki seiklused ei olnud teetähiseks vaid koomiksifilmidele üldiselt, vaid Marveli koomiksikompaniile üldiselt. Tänaseks on nende äri kogu täiega Disney kaitsvas varjus (kus pesitseb ka Star Warsi bränd), vöö all aga on juba mõnikümmend megaedukat filmi, millest iga viimne kui üks vähemal või suuremal määral paljude inimeste pangaarveid nuumanud on. Samuti on murtud ka kinolinast väljapoole, sest nii telesse kui ka Netflixi on jõudnud päris mitu menukat seriaali, kuigi viimasel platvormil on olnud ka mõned keskpärasuses vaevlevad altmineminemised (rahvale ei läinud peale näiteks “Iron Fist” ning “The Defenders”). Ometigi võiks kogu nende üldist projekti pidada pigem õnnestunuks, sest ühetgi suuremat häbiplekki pole näha olnud. Jaaaaaa siis jõudis kohale “Inhumans”.

Septembri lõpus teleekraanidele jõudev sari sai tegeliku avapaugu juba mõned nädalad tagasi, sest vaatamata asjaolule, et üllitise sünnilugu oli raske ja käänuline, leidis keegi kuskil hea idee olevat sarja kaks esimest episoodi kokku liita ja siis suure hooga IMAXi kinodesse paisata. Täpselt sama juhtus ka kodumaal, sest Kosmos pühendas lausa terve päeva erinevatele seanssidele. Üllatuslikult oli minu omal isegi mõned teised inimesed kohal. Ah et miks üllatuslikult? Sest kuude kaupa varem ekraanidel jooksnud treilerid nägid välja odavamad kui kunagi Balti turul müügis olnud Adibasi võltstossud.

“Inhumans” räägib loo kuule pagenud supervõimetega inimestest. Tegu on Marveli asendusainega mutantidele, kelle õigused jätkuvalt 20th Century Foxi käes on ning, kuna tegu on äärmiselt eduka litsentsiga nende jaoks, ei ole ka ohtu, et õigused tagasi Marvelini jõuaksid nagu juhtus “Daredevili” või “Ghost Rideri” puhul. Muidugi pärinevad kuuasukate juured maalt ning kogu kommuuni üle valitseva kuningpere sees tekib selle üle ka lahkheli. Kunginas Black Bolti (kelle supervõime muudab elu üpriski keeruliseks, sest iga pisemgi tema hääletegemine lõppeb korraliku hävinguga) vend Maximus (kes on kogu kommuuni must lammas, sest temal supervõimed puuduvad) on veendunud, et nende rassil on aeg maale naasta ning see väevõimul endale võtta, Black Bolt ning ülejäänud pereliikmed on sellele aga kiivalt vastu.

Iseenesest oleks siin ruumi gameofthronesilikule peresisesele võimuvõitlusele ning erinevatele süžeepööretele, aga sellele tõmmatakse kiirelt vesi peale, sest kahe esimese osa stsenaarium on üpriski pinnapealne ja etteaimatav, tegelaste dialoogid piinlikud ning oi, see näitlemine… Kui eelmainitud “Troonide Mängust” tuttav Iwan Rheos välja arvata (kes kehastab sarja põhipahalast Maximust), ei leidunud kahe episoodi peale mitte ühtegi näitlejat, kelle rollisooritust heaks või isegi adekvaatseks pidada. Tänu kõikide nende elementide kokkulangemisele leidsin ennast situatsioonist, kus hoidsin pöialt just sellele tegelasele, keda kõik vaatajad vihkama peaksid.

Visuaalselt näeb terve sari (sest ma kahtlen, et keset filmimist äkki suure musta kilekoti seest rahapatakaid leiti) üpriski kahvatu välja. Silmailu ei paku ka visuaalsed efektid, mis pärineks justkui aastatest, mil CGI alles lastekingades uus asi oli, mille peale vanem põlvkond nina kirtsutas. Naljakal kombel kuulub Inhumans täpselt samasse universumisse, kuhu tema n-ö suured vennad ehk filmid ning nendega kaasas jõlkuv teleseriaal “Agents of SHIELD”, ent mitte miski ei suuda seda tunnetust edasi kanda ning tulemuseks on käkerdis, mis oleks andestatav, kui tegu oleks fänniprojektiga, mis on üles võetud kellegi keldris, ent võttes arvesse, kuivõrd suurejoonelised on olnud Marveli kõik muud projektid, on “Inhumans” ilmselgelt enda elemendist väljas.

Tegu on Marveli esimese suurejoonelise ebaõnnestumisega, sest “Inhumansil” pole vaat et mitte ühtegi päästvat aspekti. Kui sari kuu lõpus ometi suure kolinaga kohale jõuab, võib seda julgelt eirata. Esimesed kaks episoodi mingit isu edasi vaadata ei tekitanud.

2/10

Jaga artiklit

1 kommentaar

R
rahu  /   17:26, 20. sept 2017
Attempt to clear the pyramids by matching cards in this creepy variation of the popular pyramid solitaire game. http://solitairetimes.com

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis