Toidupanga ladu (Alar Truu)

Paari päeva eest teatas toidupank oma kodulehel ja sotsiaalmeedias, et Statistikaameti andmetel elab Eestis 57 000 vaesusriskis last, kelle jaoks ei ole täis kõht tavapärane igapäevaelu osa. Statistikaameti hinnangul on neid lapsi kordi vähem.

Toidupanga ladu. (Alar Truu)

„Suhtelises ja absoluutses vaesuses elavaid lapsi kokku liita ei tohi, sest suhtelise vaesuse näitajas sisalduvad juba absoluutses vaesuses elavad lapsed,“ sõnab statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots.

Kuid toidupank need kaks just kokku liitis ja nii sai number suurem. Otsa sõnul on laste tühjast kõhust rääkides sobivam kasutada sellist väidet: statistikaameti andmetel elas 2015. aastal Eestis absoluutses vaesuses ligi 55 700 inimest, neist 12 500 last.

Sama statistika saatis amet ka toidupangale, kui nemad andmeid soovisid, kuid neid numbreid kirja pannes tehti kas tahtlikult või teadmatult kaval lüke – sinna juurde liideti ka suhtelises vaesuses elavad lapsed.

Laste tühjast kõhust rääkides on Otsa sõnul sobivam kasutada materiaalse või sügava materiaalse ilmajäetuse näitajat, mille üks komponent on täisväärtusliku toidu puudumine.

„Eesti statistikaameti andmeil elab Eestis sügavas materiaalses ilmajäetuses ligi 10 000 last, kelle jaoks täis kõht ei ole tavapärane osa igapäevaelust,“ ütleb Ots.

Ta lisab, et toidupanga lehel olev väide justkui oleks see number kordi suurem, on eksitav ning kindlasti nad toidupanga tähelepanu sellele ka juhivad. 

Segadus kodulehe ja arvudega

Uurides toidupanga kommunikatsioonijuhilt Marie Kanarikult, kus pärineb info, justkui on Eestis 57 000 igapäevaselt tühja kõhtu tundvat last, kinnitab too, et info on võetud statistikaameti kodulehelt ning on igati üle kontrollitud. 

Kui tema tähelepanu juhtida sellele, et statistikaamet peab seda arvu eksitavaks, teatab Kanarik, et erinevus tuleb sellest, et amet arvestab ainult absoluutses vaesuses elavaid lapsi ja seda, et iga päev kannatab tühja kõhtu üle 50 000 lapse, ei olegi toidupank üldse kuskil öelnud. 

„Ei ole kirjas, et igapäevaselt tühja kõhtu keegi kannatab. Põhimõte on selles, et ka suhtelises vaesuses lapses elavad lapsed ei saa lubada igapäevaselt täisväärtuslikku toidulauda,“ selgitab Kanarik.

Ta küsib, kus selline info üldse pärit on, nagu oleks toidupank kuskil öelnud, et Eestis elab 57 000 iga päev tühja kõhtu kannatavat last. Kui talle mõista anda, et allikas on nende enda koduleht, teatab Kanarik, et tegemist on tõlgendamise küsimusega.

Hetk hiljem tunnistab ta, et see on vana info, mis tuleb ära muuta ja uued pressiteated ongi juba teistsuguse sisuga. „Viimane pressiteade, mis eile või üleeile välja läks, seal oli konkreetselt teistsugune tekst. Seal ei olnud kirjas päris täpselt niimoodi,“ ütleb Kanarik. 

Palun seda pressiteadet näha, kuna Õhtulehele toidupanga nimel paari päeva eest saadetud pressiteade algab aga just nimelt sõnadega: „ca 57 000 Eestis elava lapse jaoks pole täis kõht tavapärane osa igapäevaelust.“ Kanarik ütleb, et ta pole arvuti taga, mistõttu pole tal võimalik seda kohe teha. 

Jaga artiklit

111 kommentaari

T
tuleb meelde  /   13:30, 18. sept 2017
kui maksin ühe lapse koolisöögi eest, siis tema kodus lõunat ei saanud, ehkki oleks tahtnud.Aga kõigile ei jätkunud.Ja kui süüa on vähe, siis emal on alati kõht täis ja tema portsu võivad lapsed omavahel ära jagada, nii oli juba Leningradi blokaadi ajal.
S
statistika amet  /   13:27, 18. sept 2017
ei saa kuidagi teada näljas olevate laste arvu Eestis, sest isegi kohaliku omavalitsuse sotstöötaja ei ole kohalike laste eluga kursis.ainult neid teatakse, kes lähevad ISE abi küsima.Paljud aga ei lähe, sest neil on piinlik vaesust tunnistada.Eesti on ju edukate riik.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis