4
fotot
Võitleja Sandra Luik rahustab naisi: jiu-jitsus pole teiste löömist ()

Nooruke Sandra Luik on Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia naisvõitleja, kes on oma aladeks valinud maasvõitlusalad ehk

Sandra, kuidas sa võitlusspordi juurde jõudsid?

Võitlusspordi vastu olen huvi tundnud juba aastaid, kuid varasemalt mängisin tennist ja selle kõrval polnud võitlusspordiga tegelemine võimalik. Kui lõpetasin tennisespordi, siis võtsin julguse kokku ja panin ennast kirja taipoksi baaskursusele. Nüüdseks on sellest möödas juba kaks aastat.  

Millist ala pead oma lemmikuks?

Kindlat lemmikut pole veel välja kujunenud ja seepärast olen valinud enda jaoks MMA (Mixed Martial Arts) ehk vabavõitluse. Selle juures saan harrastada kõiki võitlusspordialasid – (poks, BJJ, maadlus jne). Viimasel ajal olen aga rohkem keskendunud maasvõitlusele ehk BJJ trennidele, kuna see on minu jaoks uus ja pakub tehniliselt suuremaid väljakutseid.

Oled võistlustel ka osalenud?

Eelmise aasta detsembris võistlesin esimest korda ja selleks oli Eesti Taipoksi liiga. Selle aasta maikuus osalesin BJJ Eesti Meistrivõistlustel.

Miks just jiu-jitsu? Miks see naisele sobib? Mida on see trenn sulle enim õpetanud?

Minu jaoks on jiu-jitsu huvitav, sest kasutatavate kombinatsioonide ja tehnikate variatsioone on meeletult palju. See nõuab pidevat õppimist – erinevate võtete tundmist, nende arendamist, kasutamist erinevates olukordades, oskust näha ette vastase käike. Jiu-jitsu ei muuda ainult füüsiliselt tugevamaks, vaid arendab ka vaimselt. Peab oskama keskenduda, mõtlema mitu käiku ette ja oskama hinnata vastase võimekust ning leidma tema nõrgad kohad. Mäletan kui läksin oma esimesse BJJ trenni – väga raske oli aru saada, mis ja kuidas toimub, kõik tundus minu jaoks peaaegu võimatuna ning raske oli jälgida kõiki nõuandeid.

Tänaseks on treenimine jõudnud sellesse etappi, et  minu mõte jookseb sama kiirelt liikumisega ning saan ka teisi oma nõuannetega aidata.Naistele sobib see trenn, kuna seal ei ole oluline kaal, pikkus või tugevus. Eelkõige loeb see, millised on sinu oskused. Naistele on võitlusspordi juures üldjuhul suurimaks hirmuks haiget saamine ja ka löömine. Jiu-jitsu trennis  seda ei ole, sest ülesandeks on panna vastane alistuma erinevate võtetega  ja löögid on keelatud. Trenn on ka füüsiliselt hea väljakutse.

Lisaks sellele õpetab jiu-jitsu naistele ka enesekaitset, mida on alati hea osata.Kõige enam on see trenn õpetanud mulle distsipliini. Alustades olin ma pidevalt rahulolematu ja pettunud kui midagi välja ei tulnud, nüüdseks olen õppinud trennis toimuvat protsessi hindama. Keskendumine, analüüsivõime, vastase oskuste hindamine ning kiire reageerimine ja oma võimete maksimaalne kasutamine on edu aluseks. Vaid kõikide nende kombinatsioon annab eelduse oma vastasest jagu saamiseks.

Oled treeninud ka Tais. Milline näeb välja sealne treeninglaager?

Tais on koormus tunduvalt intensiivsem kui Eestis. Päevad hakkavad varahommikul joogatunniga. Teised trennid on jagatud ära vastavalt nädalapäevadele, kuid igal hommikul on kindlasti combat conditioning – spetsiaalne üldfüüsiline trenn võitlusspordiga tegelevatele sportlastele. Sellele järgneb MMA trenn (maadlus, tehnika, püstivõitlus, BJJ) ja õhtud lõpevad kas ujumise, jooga või BJJ sparringuga. Pühapäev on trennivaba päev. Selle päeva saab sisustada kas surfamise või mõne muu toreda tegevusega. Seal olles annab palju motivatsiooni juurde ka see, et kui elad teises keskkonnas, ei ole mingeid segavaid faktoreid ja saad keskenduda sellele, mis on oluline.

Mis on treeningute erinevus võrreldes Eestiga?
Üheks erinevuseks on kindlasti treenijate tasemete eristamine ja igale tasemele on oma trennid. See tähendab, et treenerid määravad, kuhu gruppi lähed, siis ei teki sellist olukorda, kus edasijõudnud sportlane satub kokku algajaga. Lisaks sellele on igas trennis alati mitu treenerit, nii on võimalus kõikide sportlastega individuaalselt tegeleda ja keegi ei jää tahaplaanile. Muidugi on erinevus ka treeningute tingimustes – temperatuur on aastaringselt +28 - +380 C, see on füüsiliselt oluliselt raskem kui Eestis treenides.

Milline on sinu sportlase unistus?

MMA-ga tegeledes on kindlasti unistuseks jõuda UFC liigasse, sest see on nagu kirss tordil.

Jaga artiklit

1 kommentaar

J
Jiu-jitsu  /   07:40, 14. sept 2017
kõlab nagu kassinimi.

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis