Mida on ülikool viimastel aastatel teinud, et muuta pedagoogikaerialad ülikooli astujatele atraktiivsemaks – millised on olnud muudatused õppekavas ja erialade turundus?

Äli Leijen, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja: Augustikuu lõpus lugesime mitmest lehest, et koolid on hädas õpetajate leidmisega. Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi poolt võime väita, et õpetajakoolituse erialadele astujate ning lõpetanute arv on püsinud pikka aega üsna stabiilsena, kuid viimastel aastatel on sisseastumises näha ilusat tõusutrendi.

Oleme mõistagi õppimisvõimalusi tutvustanud karjäärimessidel ja infopäevadel. Turundusest olulisemaks peame aga sisulist arengut. Neli aastat tagasi tegime õppekavades olulisi muudatusi ja näib, et see on hakanud tulemusi andma. Ühelt poolt on õpetajakoolitus muutunud praktilisemaks ja elulähedasemaks, koolipraktikad algavad juba esimesest semestrist. Teisalt paneme suurt rõhku nüüdisaegsele õpikäsitusele, mille järgi õppimine peab olema mõtestatud, paindlik ja koostöine. Instituuti on lisandunud aktiivseid inimesi, kes osalevad teadus- ja arendustöös ning rahvusvahelistes võrgustikes. Kõik see kajastub kvaliteedis.

Tulevasi õpetajaid ei koolita ülikoolis ainult haridusteaduste instituut, vaid nad tulevad kõigist neljast valdkonnast. Et õpetajakoolituse praktikat ühtlustada ja taset tõsta, on ülikoolis Euroopa Sotsiaalfondi toel loodud konsortsium nimega Pedagogicum. See vastutab kõigile erialadele ühise õpetajakoolituse alusmooduli eest: õppe kavandamine, õpetamine, suhtlemine, juhtimine.

Kui suur osa tudengitest asub pärast eriala omandamist kooli tööle?

Äli Leijen: Seda, kui suur osa lõpetanutest tegelikult kooli tööle asub, uurib põhjalikumalt haridus- ja teadusministeerium. Väga laias laastus võib öelda, et õpetajana alustavad tööd pooled lõpetanud. Samas näib olevat trend, et üha rohkem tudengeid töötab juba õppimise ajal. Avatud ülikooli õpe on järjest menukam ja sellega peame oma tööd korraldades arvestama.

Miks pedagoogikaeriala omandanud ei lähegi kooli tööle või ei jää sinna püsivalt?

Äli Leijen: Põhjusi, miks pedagoogikaeriala omandanud kooli tööle ei lähe või sinna püsivalt ei jää, on raske ammendavalt loetleda. Kokku võib need võtta nelja märksõnaga: suhted, töötasu, töötingimused ja töökoormus. Esimestel tööaastatel võib tekitada raskusi sobivate õpetamismeetodite leidmine ning õpilaste, lapsevanematega ja kolleegidega suhtlemine. Kui töökoormus on suur ja nõudmised kõrged ning tasu ja tunnustus ei tundu piisavad, siis lahkutaksegi ametist.

Mis on need põhjused, miks noored pole õpetajakutsest väga huvitatud, mida ülikool mõjutada ei saa, ning milliseid samme ootate nende murekohtade lahendamiseks riigilt?

Äli Leijen: Töötasu on faktor, mida ülikool mõjutada ei saa. Töötingimusi saame mõjutada kaudselt, näiteks koolitades koolijuhte mentorluse teemadel – et nad tagaksid alustavale õpetajale piisava professionaalse toetuse. Meie instituut ongi peale muu Eesti suurim õpetajate teaduspõhise täienduskoolituse pakkuja. Teemad on just need, mida koolis töötavad praktikud on soovinud, sealhulgas nii suhtlemine lapsevanematega kui ka töö hariduslike erivajadustega lastega. 

Kui töötavad pedagoogid oma teadmisi ja oskusi värskena hoiavad ning tööga hästi toime tulevad, siis aitab see kaasa ka ameti mainele. Eriti tore oleks, kui ka meediast saaksime sagedamini lugeda õnnelikest ja särasilmsetest õpetajatest, kes armastavad lapsi ja oma tööd – neid on ju koolides tegelikult väga palju. 

Jaga artiklit

28 kommentaari

M
Maili Kaasik  /   20:07, 20. sept 2017
Erikoolide ōpilased ei vōi olla tavaklassis!Nad segavad ōppimist ja ōpetamist!
Nii lihtne see lahendus olekski:tagaks ōpikeskkonna.
Koolis peaks olema nii noori kui ka staazhikaid ōpetajaid.Soositakse noori,ebasoosingus on just
küpsuse ja suurte kogemustega ōpetajad!!!!
Ōpilasele on antud ōigus olla vaba käitumisega ja see leiab lapsevanemate toetust.
See on vale.Tundi juhtib spetsialist.Siin ei ole vanematel midagi vahele vaja segada.
Kodus kasvatatagu oma last ōpetajat toetavas vaimus.Näiteks:"Tunnis peab ōpetajat kuulama,
halvasti käituda ei vōi ja rääkida tunni ajal on keelatud.",s.t.olema ōpetajaga "ühel lainel."Mitte
vastupidi.Tund on püha,sest seal edastatakse teadmisi ja omandatakse teadmisi.Kogu eluks!
U
Uskumatu,  /   10:09, 18. sept 2017
et inimesed, sh haridusministeeriumi töötajad ning õpetajaid koolitavad juhid unustavad millegipärast ära väga olulise paratammatuse, miks koolides on palju vanemaealisi õpetajaid. Nad nagu polekski kuulnud sellest, et riik on drastiliselt tõstnud vanaduspensionile jäämise piiri! Olen lugenud küünilisi arvamusi, et üle 50 aastaste koht pole koolis õpetajana! Kas need vanemad õpetajad peaksid siis suitsiidiga koolist lahkuma?
Üks varasem kommenteerija tõi välja täpsed protsendid, millest nähtub, et pooled õpetajad on sunnitud tööl käima osalise palgaga. Kuidas saaks noored kooli õpetajaks tulla osalise palgaga, kust nad saaksid elamispinna ja kuidas ennast elatada?

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis