3
fotot
VÕIRIIUL TÜHI: Võisõbrad on poeriiulid tühjaks ostnud. Järele on jäänud vaid kallimad pakid või võileivamäärded. (Robin Roots)

Põllumehed on üllatunud: kui aastaid oli või tootmiseks kasutatav piimarasv piltlikult praht, mida keegi ei tahtnud, siis praegu hoiab see loomapidajat vee peal. Võiostja meel sellest paremaks ei muutu: hind on sööstnud nii kõrgeks, et odavaima võipaki eest tuleb maksta ligi kaks eurot. Kui sedagi saada on.

Olukorda, kus poodide võiriiulitel laiutab tühjus, pole aktsiaseltsi E-Piim juhatuse esimehe Jaanus Murakase arvates päris täpne nimetada kriisiks. „Või on olemas ja seda jätkub – aga selle õige kõrge hinnaga,“ ütleb ta ja arvab, et tarneaugud tekivad pigem sellest, et harjumuspärase hinnaga võid pole enam lihtsalt saada. 

Kõrge on hind tõesti. Teisipäeval oli Prismas müüdavast võist odavaima kilohind ümardatult kümme eurot (Saaremaa Piimatööstuse soolakristallidega või). Päris tavalist võid polegi – ilma maitselisanditeta võid on Prisma e-poes vaid laktoosivabal kujul. Selveri e-poe odavaima või kilohind on ligi üheksa eurot. Tegemist on Tere võiga, mille 200grammise paki eest küsitakse 1,7 eurot. Maxima e-poest saab odavaima maitselisanditeta või kätte 1,99 euro eest – mõeldud on 200grammist Aasa rõõsakoorevõid, mille kilohind on ligi kümme eurot.

Jaanus Murakas meenutab, et veel aasta-poolteist tagasi oli või hulgihind ühe kilo kohta kaks ja pool eurot. Tootjad olid tema sõnul ootusvalmis, et see võib tõusta kuni viie euroni, mis on praegu kõigi üllatuseks ammu ületatud. Hulgihind tõuseb seitsme euroni. „Seda ei osatud tõesti  prognoosida,“  ütleb Murakas ja kinnitab, et üht konkreetset põhjust, miks hinnad nii kõrged on, polegi.

Või järele Soome

Või kilohind on tõusnud nii kõrgele, et aktsiaseltsi Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov ütleb naljatades, et eestlased peaksid seda soetama Soomest, sest sealse odavaima või kilohind jääb veidi üle nelja euro. 

Kui või kilohind on kõrge igal pool Euroopas, miks on Soome erand?

„Ma spekuleerin,“ rõhutab Solovjov jätkates: „Ma arvan, et poekettidel on tehtud teatud hinnaga lepingud aasta lõpuni ja Soome turul ei muutu hinnad tavaliselt nii kiirelt kui Eesti turul. Soome turg on stabiilsem ja aeglasem,“ mõtleb ta,  et Soomes on praegu hinnad lihtsalt lukus. Ülejäänud Euroopa, sealhulgas ka Läti ja Leedu turud on hinnamuutusele kiiremini reageerinud. 

Teisalt võib Soome turule mõjuda ka kahe suurema piimatootja, Valio ja Arla, omavaheline konkurents. „Eestis on turul palju ettevõtteid, konkurents on tihe, aga hinnad on kõrgemad – kellelgi ei ole nii paksu rahakotti, et taset madalana hoida... Soome on praegu täielik anomaalia.“ 

Koor kui kvaliteedi märk

E-Piima juhatuse esimehe Murakase sõnul on Eesti poodide võiriiulite read hõredad ka  seepärast, et siin lüpstud piim töödeldakse suures osas ümber Lätis ja Leedus. 

„Mida rohkem riigis erinevaid piimatooteid toodetakse, seda rohkem jääb sealt kõrvalt koort üle,“ selgitab ta. „See tähendab, et need tooted tehakse Lätis ja Leedus, koor ja või valmib seal ja mitte Eestis. Kui me kõik piima Eestis ise ümber toodaksime, oleks meil rohkem ka koort ja võid ning varustuskindlus oleks parem,“ oletab Murakas.

„Samas on muutunud ka see, et kui aastaid tagasi tahtsid ostjad poes, et  oleks lahja piim, rasvata piim, rasvata jogurt, siis nüüd soovitavad teadlased, et tegelikult tuleb piimatooteid tarbida sellise rasvasisaldusega, nagu ta looduses on loodud.“ Nii ei tekigi enam sedavõrd palju koort kui varem.

Sõnast „koor“ on saanud kvaliteedimärk. „Kõik tahavad värskest koorest tooteid.  Ja see on tekitanud koorele ja võile suurema tarbimise üle maailma.“

Hapukoort ja vahukoort ei varuta

Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov ütleb kolm peamist põhjust, mis selgitavad või kõrget hinda. Sarnaselt Jaanus Murakaga nendib ka tema, et maailmas ja Eestis on piimarasva tarbimine kasvanud. „Teiseks lüpsavad lehmad kõikjal Euroopas küll järjest rohkem piima, aga rasvasus on mõnevõrra vähenenud,“ loetleb ta. „Ja kolmandaks  on tekkinud lumepalliefekt: mida rohkem võipuudusest räägitakse, seda rohkem tarbitakse.“

Lood pidurdamatust võihinna kasvust on tema sõnul ajendanud inimesi külmkappidesse võid koguma. „Aga kui vaatame lettidel hapukoort ja vahukoort, siis need otsa saanud ei ole – neid ei saa kokku osta, need lähevad külmkapis [ruttu] vanaks,“ selgitab Solovjov. Ometi on ka nende koorest valmistatud toodete hind  tõusnud. „Aga seda küll karta ei saa, et või otsa saab – just hetkel tulin Võru Selverist ja seal oli kõik olemas.“

Kas lehmi lüpstakse üle?

E-piima ja Valio esindajad on ühel meelel öeldes, et vanasti oldi harjutud, et lehmapiimal oli rasvasust ikkagi neli protsenti ja üle selle. „Nüüd näeme, et laudapiima rasvasus on 3,8,“ ütleb E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas lisades, et Eestis on farme, mille lehmade piim on veelgi lahjem. „Kui me vaatame piimakilosid, on väljalüps lehma kohta kogu aeg suurenenud, aga see piim sisaldab protsendiliselt tunduvalt vähem rasva. Kriisiga kahanes ka lehmade arv kümnendiku võrra.“

Eestimaa Piimatootjate Ühistu tegevjuhi Vassili Padumäe sõnul peitub aga lehmapiima rasvasisalduse languse põhjus hoopis mujal. „Viimased 10–15  aastat on kogu aeg olnud nii, et [piima]rasv ei ole mitte midagi maksnud... See rasv on kogu aeg olnud selline asi, mille kohta öeldakse, et keegi teda ei taha,“ kirjeldab Padumäe, et nüüd on ühtäkki aga hakatud sööma võid. Aretustöö on käinud aga valgu- ja mitte rasvasisaldusele rõhudes. „Tõuaretus ja söötmine on läinud seda teed, et saada rohkem toodangut, ja kokkuvõttes, kui korrutada toodang valguprotsendiga, saad  ikkagi rohkem.“ 

Padumäe sõnul ei ole praegu piimavalguga tegelemine pooltki enam nii tulus. „Ainuke, mis hoiabki piimahinna enam-vähem sedasi, et põllumees jääb ellu, on seesama võirasv, piimarasv. See on tekkinud väga äkki. See on imede ime,“ turtsatab ta hetkeks naerda. „Põllumees ei ole seda ette näinud. Seda ei saa põllumehele kuidagi ette heita – turg ei ole seda lihtsalt kunagi tahtnud.“

Või hind jääbki kõrgeks?

Päevapealt aga lehmi muuta ei saa. „Me ei saa nüüd hakata tõuaretust tegema sedasi, et vahetame karja välja... Kombinaat võib öelda, et me maksame rohkem, aga see ei päästa. Põllumees ei saa hüpata niimoodi. Aasta pärast küsitakse võib-olla, et kuulge, andke mulle valku!“

POLE PIISAVALT RASVANE: Laudalehmad on aretatud andma piima, mis sisaldab vähem rasva, kuid seevastu rohkem valku. (Teet Malsroos)

Võihinna normaliseerumist prognoositakse järgmise aasta esimesse kvartalisse. Valio Eesti tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul võib või hind muutuda järgmise aasta jaanuaris või veebruaris. „Selleks ajaks on inimestel külmkapid võid täis,“ ütleb ta, lisades, et piimatoodete tarbimine on aasta alguses tavaliselt tagasihoidlikum. 

E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Murakase sõnul võib uue aasta alguses tulla hinna korrektsioon ja või hind võib langeda. „Aga samas arvavad eksperdid, et me oleme sisenenud uude ajastusse ja peame leppima kõrgemate võihindadega, kui olid eelmised 10–20 aastat...“ kirjeldab ta. 

Kui palju maksab võikilo?

Eesti: 8,95 €/kg (Tere 82% 200 g või)*
Läti: 6,94 €/kg (Farm Milk 82% 180 g või)**
Leedu: 7,61 €/kg (Farm Milk 82% 180 g või)**
Soome: 4,18 €/kg (Arla 80% 500 g või)***

* Selver
** Maxima
*** Prisma
(Andmed on esitatud teisipäeva seisuga.)

Jaga artiklit

118 kommentaari

J
Jälle järgmine loll jutt tühjade võilettide paanikast ajakirjanduses ,  /   15:20, 14. sept 2017
käisin täna kolmes toidupoes ja polnud kuskil tühje võilette , no natuke hõredam oli küll ,
usu ainult mis kirjutatakse ajalehtedes .:P
P
Point ei ole ju või puuduses!  /   12:20, 14. sept 2017
Vaid vaja hinda tõsta. Kuidas muidu meie vaesed valitsejakesed ära elavad?

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis