(Robin Roots)

Tallinna linnahalli seinamaalingu trall on järjekordne näide, kuidas seadus alistab kaine mõistuse. Jah, Märt Sults ja Co rikkusid muinsuskaitseseadust, sest neil polnud muinsuskaitseameti kirjalikku luba kultuurimälestisena riigikaitse all oleva linnahalli värvimiseks. Jah, rikkumine väärib karistust, muidu poleks ju seadustel mõtet. Aga kas tõesti polnuks reaalne asjaosalisi trahvida, ent töö siiski alles jätta?

Too hiiglaslik ja erakordselt kaunis seinamaaling polnud ju mõeldud igavese taiese, vaid ajutise kosmeetikana, kuni linnahalliga hakatakse midagi tarka ette võtma. Nagu lausus hoone arhitekt Raine Karp, siis kogu fassaad on niikuinii juba praeguseks täies ulatuses amortiseerunud ning tuleb renoveerimise käigus kogu mahus välja vahetada.

Tegelikult tunnistas ka muinsuskaitseamet, et värvitud linnahall on oluliselt ilusam kui ajahambast puretud hülgehall kivi, kuid viitas paragrahvile ja käskis seinad puhtaks pesta. Hurraa! Töövõit. Ootan juba kannatamatult, millal saaks pruudiga mere äärde seda tunnustatud arhitektuuriteost nautima minna. Uhke maalingu alt poleks hoone ehitusstiil ju välja paistnudki.

Jaga artiklit

22 kommentaari

T
tegemist oli just kaine mõistusega  /   15:41, 19. sept 2017
üks poliitiline jõud hakkas kartma, et ilusad maalingud võivad Sultsile valimistel edu tuua ning see oli ka ainus põhjus, miks sunniti maalingud hävitama.Millegipärast on enamuse parteide oskused mitte tegemises, vaid olemasoleva hävitamises.
S
soovitus  /   17:45, 13. sept 2017
Saatke see muinsuskaitse ükskord laiali või ametnike laialipaigutamise kampaania käigus näiteks kogu täiega Narva. Kuigi ,milles narvakad süüdi on?

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis