3
fotot
RAHVUSVAHELINE: Pikk 82 majas tegid osa küttesüsteemiste lätlased ja praegu soojustavad seal maja ukrainlased. (Aldo Luud)

Meie oma töömeeste põhja poole suundumine on loonud buumiaegsele lähedase olukorra, mil iga mees, kes kellu vööl objekti väravast sisse astus, oli spetsialist. Üha enam võetakse tööle kolmandatest riikidest tulnud ehitajaid. Vaadatakse ka Läti poole. Kui sealt tuuakse agaralt napse, siis miks mitte ka ehitajaid. 

Deckol Ehituse juhataja Olavi Lääne teab,  et ka objektidel, kus nemad on peatöövõtjaks, on alltöövõtjad palganud teistest riikidest pärit ehitajaid. Näiteks on Tartus Pikk 82 korteriühistus osa küttetööst teinud Läti alltöövõtufirma ning praegu soojustavad sama kortermaja alltöövõtufirma palgatud Ukraina töömehed.

Ehitajad vahetuvad alatihti

Pika tänava kortermajas elav naine kinnitab, et remondirindel on pingeline. „Siin on olnud lätlasi, ukrainlasi ja kuuldavasti isegi tadžikke. Vene keeles räägivad, ega täpsemalt tea ka,“ räägib ta.

Olavi Lääne ütleb vastu, et tadžikid on kunstiline liialdus, kuid lisab: „Hetkel veel päris buumiaegset tööjõupuudust ei ole, aga kui nii edasi läheb, siis võib ka see olukord kätte jõuda. Erinevus on selles, et praegu vaadatakse enne töölepalkamist, kas inimesel vastavad oskused ikka on. Lihtsalt värava taha ilmuvaid mehikesi veel tööle võtma ei pea, sest on tekkinud firmad, mis vahendavad tööjõudu teistest riikidest.“ .

Lääne tõdeb, et Soomest on pikalt seal töötanud mehi tagasi tulema hakanud, kuid probleem on selles, et kutsekoolidest tuleb kohalikke spetsialiste vähe.“ Nii öelda paberiga kohalikke ehitajaid on napilt.“

MURES: Pika tänava kortermaja elanikud on mures, et nende maja on justkui Paabeli torn. (Aldo Luud)

Lääne kinnitusel saab Pikal tänaval remont  õigeks ajaks tehtud ning majaelanikel pole põhjust muretseda..

Pikk 82 korteriühistu esimees Virve Tamm kinnitab  samuti, et inimesed vahetuvad, kuid ehitajatest päris tühi pole maja kunagi olnud.„Ma tean, et ehitajate saamisega on probleeme olnud ja mingid Läti mehed läksid kuidagi ruttu ära. Aga samas on ka nii, et firma võis nad teisele objektile viia ja asemele teised tuua,“ nendib ta.

Ta lisab, et ega siis ehitajatega teisiti ole kui arstide või maniküürijatega: „Tuttav maniküürija just ütles, et läheb proovib õnne Soomes.“.

Aktsiaseltsi Ehitustrust juhatuse esimees Kaido Somelar kinnitab samuti, et töömeeste saamine on läinud oluliselt keerulisemaks.

„Kui täna üritada mõne ehitusettevõttega  kokku leppida, et tule homme tööle, siis see enam ei kehti. Lepinguid tuleb pikemalt ette sõlmida. Kas see nüüd kõige parem paralleel on, aga alkoholi toome ju ka Lätist. Nüüd tuleb siis töömehi tooma hakata. Mõistagi, kui on olemas nõudlus, tekivad ka firmad, mis tööjõudu vahendavad,“ räägib ta.

EESTLANE: Maja renoveerimisel osaleb mõistagi ka eestlasi. Aknaid paigaldanud töömehe sõnul napib ka nende firmas töökäsi. (Aldo Luud)

Osaühingu Decovar Ventilatsioon ja Torutööd juht Marko Teder kinnitab, et sama probleem, mis üldehituses, on ka torupanijatel ja akende paigaldajatel.

„On ka meil olnud, et otsime head töömeest, aga kuidagi ei leia. Labidameheks sobib, aga projekti lugeda ei oska. Reaalsus on see, et ka kutsekoolid ei saa kuuldavasti mitte alati oma torulukkseppade gruppe täis. Tööpuudusest siinkohal küll rääkida ei saa,“ nendib ta.

Väikesed kvoodid

Eesti ehitusettevõtete liidu tegevdirektor Indrek Peterson ütleb sama:  „Eriti napib oskustöölisi. Paraku ei ole spetsialiste kuskilt mujalt juurde võtta kui kolmandatest riikidest. Ehk siis Valgevenest ja Ukrainast. Võõrtööliste kvoodid on täis, kuid töövahendusfirmade kaudu on võimalik ehitajaid siiski seaduslikult riiki tuua. Riik võiks kaaluda kasvõi ajutiselt kvootide suurendamist või isegi nende kaotamist,“ leiab ta. „Suurema kvoodi korral on lihtsam kontrollida, millise tasemega töötajad tulevad. Neid läbi töövahendusfirma tuues vastutus ju hajub.“ Siin viitab ta suvel lahvatanud skandaalile, kui Tallinas jäeti kortermaja ehitamisel Ukraina ja Gruusia ehitajad palgast ilma ning keegi ei tahtnud tunnistada, et oli nende tööandja.

Ta teab, et ka Skandinaavias on kombeks, et vajadusel võetakse töötajaid väljastpoolt juurde.

Peterson nendib nagu teisedki ehitajad, et paraku ei tule kutsekoolidest piisavalt palju ehitusala lõpetajaid.

„Ühelt poolt on demograafia, aga füüsilisel tööl pole ka kuigi kõrge maine. Tegelema peab ka kutsekoolide suure väljalangevusega. Suuresti meil töökäsi ei jagugi just seepärast, et ehitussektoris on vaid 40 protsendil erialane haridus. See viib alla tööviljakust,“ nendib ta. Ehitajatest ei olekski nii suur puudus, kui haritud ja oskustega töötajaid oleks rohkem. Petersoni sõnul töötab Eesti ehitussektoris kuni 60 000 inimest.

Palk eestlastest väiksem

Õhtuleht rääkis kahe Tartus töötava Ukrainast pärit ehitajaga.

„Oleme siin mõistagi ametlikult ja biomeetriliste passidega nagu kord ette näeb. Aga töötame kolm tundi siinsetest kolleegidest kauem ja palka saame ikkagi vähem,“ ütleb ta.

Samas ütlevad mehed, et on ometi  rahul, kuna nende kodumaal on palgad kordades väiksemad.

Jaga artiklit

36 kommentaari

K
Kalevipoeg  /   19:25, 13. sept 2017
Kas ma lõbu või seltskonna pärast käin juba 10ndat aastat Soome vahet? Ettevõtja- maksa mõistlikku palka, maksa seda kokkulepitud ajaks ja ametlikult, garanteeri mulle töökoht ja sissetulek vähemalt 5 aastaks ning ma tulen kohe Eesti tagasi.
A
ajasivad lihtsalt möla  /   14:02, 13. sept 2017
ükski ettevõtjatald ei rääkinud palgast. küll aga on neile orjae vaja

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis