Kinnisvara uudised
city24 pilt (city24)

Tavaliselt lepivad pooled enne lepingu allkirjastamist kokku, mille eest üürnik lisaks igakuisele üürile veel maksma hakkab. Mõnikord õnnestub omanikul kõik omandi kõrvalkulud kirjutada üürniku kraesse ja paljud üürnikud ei teagi, et tegelikult paneb kulude eest tasumise korra paika seadus ja erilist mänguruumi siin pole.

Üürileping

Võlaõigusseaduse järgi võib üürileandja lisaks üürile kõrvalkuludena küsida ainult neid kulusid, mis on otseselt seotud eluruumi kasutamisega ehk näiteks küte, elekter, vesi, maja hoolduskulud. Samas ei tohi kõrvalkulude hulka arvestada makseid remondifondi või korteriühistu laenu igakuised tagasimakseid, mis jäävad omaniku kohustuseks.

Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Näiteks kui üürileandja paneb üürnikule kohustuse maksta remondifondi, siis on see seadusest kõrvalekalduv kokkulepe ja seega tühine. Kui juhtub, et üürileandja on seadust rikkunud ja nõudnud üürnikult remondifondi maksete tasumist, võib kannatanu pöörduda kohtusse. Küll aga tasub arvestada, et vaidlustada tuleb valesti makstud kulud siiski üürisuhte algusjärgus.

Seadus ütleb ka seda, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma kõrvalkulud üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. See tähendab, et omanik ei tohiks mingil juhul eeldada, et küllap üürnik maksab, mis vaja. Kui kõrvalkulud teemaks üldse ei tõusnud, pole üürnikul ka kohustust maksta. Kuigi kirjalik kokkulepe on kindlam, võib tingimused läbi rääkida ka suuliselt.

Sellised teenused, mis pole seotud korteriga (elekter, internet jne) võiks üürnik lepinguperioodiks võtta oma nimele. See on teatavaks kaitseks just omanikule. Kui tema kinnisvara kasutaja jätab näiteks kaabeltelevisiooni eest maksmata ja operaatorfirma lõpetab teenuse pakkumise, liigub võlg ja kohustus üürnikuga kaasa, koduomanik saab aga sõlmida uue lepingu ja rõõmsalt oma lemmiksaateid edasi vaadata.

Foto: Scanpix

Loe lisaks: Millise osa üüripinna kommunaalkuludest peaks maksma üürnik ja kui palju omanik?

Jaga artiklit

6 kommentaari

.
..  /   10:52, 22. sept 2017
kui kodanikud on nii rumalad olnud,m siis jah maksid ammu aastaid ja maksavad edasi omaniku kasumeid, osad omanikud pole ise iialgi sees elanud, erastasid oma hääl ajal mitu korterit, kes selle lähedal olid ja vaid eesmärgil naastakümneid sealt head kasu teenida, panid kõik kulud juurde ja ok kõik.Kuid selleks olid ja on seadused loetavad, sama ska mõistus peaks aru saama, mis kuulub kinnisvara kui sellise osa juurde ja mis on vaid teenuse osa võõrale- tarbimismõõtude alusel vesi, küte prügi ja elekter, isegi hooldus ei kulu , sest hoolduse alal jääb ka kinnisvara objekti õueala hooldus ,mis kuulub kinnisvara omaniku osasse, niiet olegem targamad, ärge makske ja maksmisel tuleb see ka kirjalikult lisada, et just see osa on maksust välja arvatud, mida omanik on siiski lisanud,,kui näiteks osad ei ole nõus läbi ametliku vormistuse ka veel makse võtma jne....siin on palju nüansse veel.Kuid on võimalik jua nõuda täpsust kõikidel uurijatel ja võtta endale sellelt, kes täidab seadusi, neid valikuid on, samas peaks riiks siiski kehtestama vastavad seadused, mis piiraksid hiigelkasu võtmast, sest see on siiski liiga kõrge tasu,kui 1 toalise korteri maksuks võetakse 350.- pluss maksud, peaks olema õige kui piiriks oleks 200.-pluss maksud, hotellid siiski pole tavakorterid.Et lõpetada selline maffia üüriturul, kus teenitakse hiigelkasumeid aastakümneid ja sellest kõik tulu ei maksa, peaks riik siiski suurendama üürimajanduseks majade ehitust ja üürima
odamavamas skaalas, sest muidu on edaspidi see, et välismaalt tekib rohkem omanikke just üürikasu eesmärgil juurde, sest isegi Tenerifel on üürimine poole odavam kui meil siin.
M
maakas  /   13:59, 15. sept 2017
Palamuse Valla Luua külas puuduvad kõikides majades veel korteriühistud. Samas on korterid erastatud ja vald nõuab kõigilt omanikelt ka remondifondi maksmist. Enne seda oli nõudeks summa põranda ruutmeetri eest. Kui aga on mõnes korteris torustik ummistunud ja vajab san.tehniku sekkumist, siis nõutakse lisana kogu püstaku elanikelt veel lisaks ka san.tehniku kasutuse eest eraldi summa. Samas pole vald majadele väliselt suuremaid remontisid teinud. Kui rahvas on selgitusi nõudnud, siis vallavara ütleb, et pole raha, millega remontida. On julgenud isegi tunnistada, et sundkorras loodavale ühistule polevat remondiraha üle kanda, sest raha ei olevat. Rahvas ju maksab. Niigi on meid juba kaks korda koos korteritega oksjonile pandud. Riik aga ei tee väljagi. Oleme sundseisus ja kohtukulud käivad üle jõu.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis