58 kommentaari

E
Eve  /   12:44, 13. sept 2017
Tegelikult on see koht vägagi intensiivse kasutusega.
I
intensive  /   17:18, 13. sept 2017
...tiheda kasutusega...
P
pidev jalakäija  /   10:15, 13. sept 2017
Ülekäigurada e ole garantii, "statistika järgi toimub liiklusõnnetusi sageli just ülekäiguradade". Ja nii ongi ,sest ka ülekäigurajal peab vaatama vasakule ja paremale, vähemalt meile nii kunagi koolis õpetati. Nüüd aga mitu korda olen näinud, kuidas tuimalt astutakse üle tee ja isegi pilku ei tõsta. Ohtu ei tunne või ei taheta tunda, ja nii saab hauakivil sisse raiuda - "Tal oli õigus"
N
nonii  /   06:37, 13. sept 2017
Kui ülekäigu rada pole, siis võid ootama jäädagi, et sind keegi vabatahtlikult üle tee lastakse. Sebraga saab vähegi seda reguleerida. Teiseks ma näen igapäevaselt seda, et 50ga seal naljalt ei sõideta. Mõni suisa lendab mööda. Last süüdistada kommentaarides on väga inetu. Mina kui autojuht süüdistaks autojuhte, kes märke ei näe. On ka tee ääres väljas hoiatused, et siit võivad lapsed üle tee "joosta" Ammu on palutud valda ja maanteeametit midagi ette võtta, sest ohtlik on see ristmik igate pidi. Mitte ainult ülekäigu osas. Linna poolt tulles auto soovib vasakule keerata ja tagumine on suisa tige, et sa ei sõida natuke edasi, et siis saaks varastada paremat teeäärset nurka mööda sõiduks. see on alla sõidu tee,mitte möödasõiduks. Kuid miks peab edasi sõitma ja endale vasak pööret veelgi raskemaks tegema. Ma ei soovi peenrasse keerata. Kõik need kes siin parastavad. Ma südamest loodan, et Teie lähedastega midagi ei juhtu. Või kui juhtubki siis see on Teie neg.karma
A
ametile  /   23:34, 12. sept 2017
Olge seal palun üks päev ja te saate aru, mis toimub. Ka siin elavad inimesed ja lapsed käivad üle tee koolis ning lasteaias. Samas majas on ka raamatukogu ja postipunkt. Kahel pool teed on elamud ja kergliiklustee tehti just inimestele. Järelikult, kui tehti see tee, seda kasutatakse. Siis palun see ka
vastavalt märgistada. Hüüdlausetest pole abi. Oleks aeg midagi laste ja valla elanike heaks ka teha. Turvalisus eelkõige! Kas siis pole?
!
!  /   19:29, 12. sept 2017
Kui puudub tähistatud ülekäigurada, siis on kahjuks autol eesõigus ja mitte-ülekäigu kohas teed ületav jalakäija peab autole teed andma.
Aga kui on isegi ülekäigu tähistus, siis korraliku jalakäijana vaatan ma ikkagi igaks juhuks hoolega ringi, sest juhte on mitmesuguseid ja minu rigikondid või jalaluud on igal juhul hapramad kui auto plekid. Pealegi, auto taotakseparanduses üles paari päevaga- mina peaksin aga mitu kuud kipsis olema. Ja mine tea, kas päris ära paranebki. Või lõpeks asi mull üldse traagiliselt.
M
Miks kahjuks?  /   05:50, 16. sept 2017
Autod kaaluvad jalakäijast tunduvalt rohkem ja nende liikumasaamiseks vajatakse palju energiat ja reostatakse heitgaasidega keskkonda. Ei ole raske lasta auto mööda ja mitte sellele ette astuda.
R
Raudtee käsipuude taatlemise tootejuht  /   15:45, 12. sept 2017
''Maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator''- vaat see on töökoht!Huvitav,kuidas kandideerida saaks?
N
Nukits  /   12:48, 12. sept 2017
Ülekäigurada iseenesest ei päästa kedagi. Päästab üksnes jalakäija ettevaatus. Alati tuleb veenduda, et autojuht või -juhid on sind märganud ja kiirust maha võtnud. Ja seda tuleb pidevalt õpetada ka lastele.
H
Huvitav, kas laps oli 3 või 13 aastane.  /   11:25, 12. sept 2017
Kui 3 aastane, siis miks ta emmega ei olnud, kui aga 13 aastane, siis, kas koolis pole õpetatud, et enne autoteele astumist peab vaatama mõlemale poole, ega autot ei tule ning elementaarne, et autoteel ei joosta. Aga ikkagi head paranemist tüdrukul ning. vanemad, rääkige veel kord oma lastele, et enne teele astumist tuleb ikkagi vaadata ka ja vajadusel auto läbi lasta. Suuremaks kannatajaks jääb ju ikkagi jalakäija
P
Palun saa terveks, tütarlaps!  /   10:31, 12. sept 2017
Palun saa terveks, tütarlaps!
B
bla bla blaa  /   10:16, 12. sept 2017
Rohkem huvitaks kas lapsega kõik korras?
S
Smetnikule tadmiseks.  /   10:02, 12. sept 2017
Janno Vilberg ütleb, et ülekäiguraja puudumine ei tee teeületuskohta ohtlikuks: statistika järgi toimub liiklusõnnetusi sageli just ülekäiguradadel. „Maanteeamet on varem otsustanud reguleerimata ülekäigurada antud kohta mitte teha, sest teeületus ei ole seal väga intensiivne,“ selgitab Vilberg.-
Ma siis seletan ametnikule, kes tõenäoliselt pole kordagi kohal käinud. Samamoodi lugege Rapla vallavalitsuse ametnikud. Enamus selle piirkonna inimestest elavad seal teiselpool teed asuvates korterelamutes ja liiguvad üle tee kooli , mänguväljakutele jne just seda teed pidi, mis tuleb kortermajade juurest. Ei hakka ju keegi 300-400 m liikuma eemale ülekäiguraja juurde ja siis veel samapalju tagasi. Mis jutt on see, et poe juures liigutakse rohkem. Kahel pool teed on kokku ca 20 eramaja.
B
babuška  /   09:46, 12. sept 2017
Kui kergliiklustee jätkub teisel pool maanteed, siis oleks ju loogiline selles kohas ka ülekäiguraja märk. Mis mõtet siis sellel teel on, kui ma pean minema 200-300m kusagile mujale, et tagasi sellele kergteele saada. Või on pilt jälle illustreeriv?
M
Mõistuse puudus või kokkuhoid?  /   10:30, 12. sept 2017
Plidil olev koht on küll niisugune, et sinna on vaja ülekäigusilda jalakäijatele või siis autoteele silda või tunnelit. Igasuguseid suuri uhkeid ristmikke saadakse ehitada ja nüüd siis sellisesse vajalikku kohta ei saa midagi. Ühelt poolt kõnnitee ja teiselt poolt kõnnitee (moodsa sõnaga kergliiklustee). Keskelt, s.t. autotee kohalt peaks justkui üle hüppama või?Issand, isegi vöötrada ei ole!?
E
Eks  /   17:53, 12. sept 2017
môlema sümbioos.
V
Viimsi...  /   09:06, 12. sept 2017
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
S
Söör fon krat   /   09:12, 12. sept 2017
Sa oled täitsa segi või. Egast ekre last auto alla ajanud
  /   08:18, 12. sept 2017
Olin eile sellise juhtumi tunnistajaks. Fooridega ylekäigurajal olid foorid rivist väljas ja koolilapsed olid mures, sest nad ei julenud minna teisele poole teed asuvasse bussipeatusesse. Hoolt selle eest kandis koolitöötaja, kes lapsed teisele poole tänavat saatis. Juhtus see Soomes, aga eestlase veri ei värise -meie yletame teed selleks mitte ette nähtud kohas, punase fooritule ajal ja yle piirete ronides. Kuidas saakski laps teistmoodi käituda kui vanemad ette on näidanud.
S
soomes  /   09:47, 12. sept 2017
ei julge mina ka yle tee minna, nad ajavad su lihtsalt alla.
A
Alati ikka ei aja.  /   17:56, 12. sept 2017
HKI-s eesti numbrimärgiga autod alati annavad teed. Ja soome registris olevad samuti, kui trehvab Kalevipoeg roolis olema.
K
k  /   10:18, 12. sept 2017
Ilmsesti on siis Soomes sama moodi nagu siin: kui ristmikul foor ei tööta, siis autojuhid peateel eeldavad, et neil on roheline ja mingeid liiklusmärke ega ülekäigurada ei tunnista.
Teiselt poolt näitab see lugu, kuidas tänapäeva inimene ei tule toime iseenda elukeskkonnas. Kas tasub eeskuju võtta ühiskonnast, kus suur linnalaps ei suuda ületada teed ülekäigurajal, kus tal ka Soomes on eesõigus?
O
Oeh  /   07:53, 12. sept 2017
Kui laps on nii loll ja jookseb teele, siis pole kasu ka sellest kui seal see ülekäigurada on. Oleks ilmselt jooksnud ka siis. Kodulinnas mõned koolid vist lasevad kehalises joosta mööda linna. Jooksevad ka täiesti kaootiliselt üle tee ja katsu pidurdama õigel hetkel saada... Üldse ei vaata, kas auto tuleb või ei.
S
Söör fon krat   /   07:15, 12. sept 2017
Jalakäiad tahaksid et kõidel sõiduteedel oleks iga kümne meetri pärast ülekäigurada
V
Veakratt  /   11:27, 12. sept 2017
Ehhee....ühesainsas reas nii palju õigekirjavigu! Söör, mine kooli!
J
Ja   /   07:12, 12. sept 2017
ainus, kes seal pilte tegi, oli see sama poiss, kes auto tagant moöda sai. Uudist lugedes tekkis küsimus, kes oli see Õhtulehe fotograaf, kes sündmust pealt nägi?
N
nahkhiir  /   07:09, 12. sept 2017
meie MA on kuidagi laisk ja loid-mille eest nad palka saavad ,kas siis ainult alko -narko joobes sõitjate pealt ,muud nad ju ei tee vaid konstateerivad fakte
A
aga  /   08:21, 12. sept 2017
Statistika, statistika, muud m.ga ei kuulegi.
K
Kohale jõudes  /   07:08, 12. sept 2017
väljusin autost ja ületasin tee, et vestelda sündmuse pealtnägijaga. Tüdruk ja poiss jooksid üle tee, vaadates vaid ühele poole. Poiss jooksis auto tagant, tüdruk aga eest ja sai autolt löögi. Toimus õhulend.
O
oss  /   07:06, 12. sept 2017
Et ei tekiks kiusatust sellel kergliiklusteel ei joostes, rattaga ega rulluiskudega täiel kiirusel sõiduteed ületada, pange ristmikule väravad ette (nagu on paljudes raudtee ületuskohtades). Ülekäiguraja mahajoonistamine tekitab kindlalt palju ohtlikuma olukorra!
K
k  /   10:21, 12. sept 2017
Aga sellele läheduses asuvale ülekäigurajale tuleb panna väravad sõiduteele, et autojuhtidel ei tekiks kiusatust täie kiirusega ülekäigurajale kihutada. Kuna praktiliselt kõik autojuhid rikuvad süstemaatiliselt ülekäigurada puudutavaid punkte, siis tuleks seda teha muidugi üle Eesti.
K
k  /   23:08, 12. sept 2017
Vaadates seda kohta ka Google'i tänavavaates, see inimene peab puhta hull olema, kes selles alevikus rattaga kergliiklusteel sõidab. Kui sul on vaja saada teisele poole teed, siis sõiduteel sõites pöörad lihtsalt peateelt vasakule, mis on täiesti triviaalne manööver ja ei nõua praktiliselt üldse tähelepanu, eriti veel arvestades, et siin kehtib asula kiirusepiirang. Kui valid kergliiklustee, siis palju õnne: sa pead andma teed neljast suunast tulevale liiklusele. Midagi nii keerulist ei kohta sõiduteel sõites kunagi.
K
Kai  /   06:48, 12. sept 2017
Ei usu, et jooksis teele, pigem astus teele. Kurb, väga kurb õnnetuse pärast. Kooliminek peaks olema turvaline.
X
x  /   06:38, 12. sept 2017
Olles aastaid sellel trassil sõitnud kuskil 9, 10 ajal hommikul ja olen alati imestanud, et absoluutselt mitte kunagi nende aastate jooksul ei ole ühtegi koolilast seal näinud. Mitte ühtegi.
N
Nimi  /   06:53, 12. sept 2017
Tunnid koolis hakkavad kell 8.15, loomulikult ei näe sa ühtegi koolilast kell 9
N
Nipitiri  /   07:00, 12. sept 2017
Lapsed on juba kell 9 või 10 koolis. kool hakkab kell 8...
5
57  /   11:04, 12. sept 2017
9-10 ajal on lapsed koolimajas tunnis
jooksis   /   05:50, 12. sept 2017
miks jooksis?kas 13 aastane ei tea ,et sõiduteel ei joosta.
R
Riigikogu koristaja  /   05:42, 12. sept 2017
Kommunistlikkus maakonnas on vana inerts sees ja liiklus jätkub vanaviisi.
R
riigikogu koristajale  /   10:04, 12. sept 2017
õnneks see varsti muutub. peale valimisi, kus lõpuks reformikamp kaob kaardilt ja unustatakse
K
kuule sina Maanteeamet!  /   01:16, 12. sept 2017
Kui on kõnnitee mis ristub sõiduteega ja seda enam elava liiklusega siis miks ei ole sellise koha peale sebra maha joonitud? Topite oma kummiposte sinna kuhu ei ole vaja aga seda mida vaja oleks teha seda te ei tee. Igatahes saite veel ühe suure miinuse kirja. Millal plussid tulema hakkavad?
P
poliitik  /   00:36, 12. sept 2017
seoses tulevaste valimistega - igale poole , kus keegi on auto alla jäänud ülekäigurada või tunnel. Tartu selle koha pealt eeskujuks... lõunakeskuse juures juba kaks tunnelit paarisaja meetrise vahega, kus päevas paar inimest liigub. raha saetakse hoolega.
R
Rohe  /   06:10, 12. sept 2017
Neid eraautosid on viimasel ajal tekkinud nii palju, et need ei mahu enam Maarjamaale ära. Iga kontorirott ja blondiin arvavad millegipärast, et liikuda saab ainul sõiduautoga!?
K
k  /   00:31, 12. sept 2017
"jooksis teele selleks mitte ette nähtud kohas"
1) Millised kohad on ette nähtud teele jooksmiseks?
2) Fotol on jalakäijale teeületamiseks ettenähtud koht.
K
Kust kohast sina  /   05:57, 12. sept 2017
liiklusmärgistiku omamoodi mõistmist oled õppinud? Või ei näe sa hästi?
K
k  /   10:36, 12. sept 2017
Antud juhul on selgelt tegemist ülekäigukohaga, mis on jalakäijale teeületamiseks ette nähtud koht. Lisaks ei saa siin tekkida mingit kahtlust, et jalgratturid peaksid siin teed ületama sõites - vastasel juhul ei oleks mingit mõtet jalgratturitele pandud anna teed märgil.
Kõige kurvem on, et Eesti politsei tase liiklusseaduse ja liikluskorraldusvahendite tundmises võib olla sama olematu nagu "Kust kohast sinal". Delfis oli kunagi lugu Keilast, kus politsei trahvis ja hoiatas jalakäijaid teeületamise eest ristmikul, millest 90 m kaugusel oli ülekäigurada. Artiklis toodi probleemina välja, et kõnniteede puudumise tõttu tuleks ülekäiguraja kasutamiseks kõndida 180 m kitsal sõiduteel. Minu meelest on aga suurem probleem, et liiklusseadus lubab jalakäijal ületada sõiduteed ristmikul ning politsei tülitas inimesi täiesti alusetult.
N
Nonoo  /   22:20, 11. sept 2017
Ei ole maanteeamet ega nende kordinaatorite súů, et laps viga sai. 13.aastane peab, PEAB teadma, kystkohas ja kuidas teed ůletada. Seda peavad kôik teadma, kes kaela kannavad. Oma súů, saab haiglas járele môleda ja edaspidi ehk on liikluses targem.
  /   23:12, 11. sept 2017
süüdimatu, alla ei tohi ajada, juht peab tegema kõik, et alla ei ajaks kedagi. või ma nõuka aegse koolitusega, nüüdisaegsed võivad autoroolis mõrvata, palju tahavad ?
M
Mora Al  /   06:12, 12. sept 2017
Kunagi ärge astuge autole ette, isegi üleäigurajal. Laske autodel mööduda.
S
Sõidukijuhid,  /   21:41, 11. sept 2017
teid autodega on väga palju ja tähelepanu mitte hajumiseks vähendage sõiduki kiirust ning jalakäijad ärge jookske sõiduteel.Neiule head paranemist.
K
Kapitalism  /   21:39, 11. sept 2017
Kui kuskil juhtub autoavarii, siis paigaldab Maanteamet sinna kiiruskaamera. Sest olevat jube ohtlik koht. Ja sellega teenib raha.
Kui juhtub inimõnnetus jalakäijaga, näiteks lapsega, siis jah, kahju küll lapsest, aga ülekäiguraja mahajoonistamine on mõttetu kulu. Ülekäigurada on ainult kulu, kiiruskaamera aga puhas tulu.
P
Paraku maanteamet  /   21:49, 11. sept 2017
on riigiasutus, mitte kellegi kapitalisti ettevôtte. Aga juhul kui on , siis peaks kôik muutuma kapitalistliku omandiks, ja küll îge kapitalist juba saadab kiiresti kôiksugu puugid nagu ministrid, kantslerid, 101 ja muud môtetud ametnikud laiali.
T
to paraku  /   22:01, 11. sept 2017
Sul on riigiasutuse mõistest väga ähmane ettekujutus. Asi on alati selle ameti juhis ja kui ta soovib, siis juhib ta seda asutust ka kapitalismi, sotsialismi või kommunismi võtmes.
M
MuL on väga ôige môiste   /   01:58, 12. sept 2017
riigiasutustest. Kui teha nendes kapitalismi siis pole ju riiki vaja, peaministri asemel pamma suurkapitalist ette otsa ja kôik minu eelmises läkituses loetletud kontingent saab tänavale pekstud.
A
Autojuht  /   21:36, 11. sept 2017
Täna ületas juba 20 ndates naine teed nii, et kordagi nina telefonilt ei tôstnud, kaks rada môlemas suunas ja tuleb topelt ettevaatlik olla, et môlemal rajal autod peatuks. Oli tahtmine autost válja karata ja öelda, et tôstku oma nina ekraanist kôrgemale, mina ei pea vastutama, et jalakäija auto alla ei jââks kui jalakáijal endal táiesti savi.
O
oot,...  /   21:28, 11. sept 2017
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
V
vaata pilti  /   21:58, 11. sept 2017
kui jalgtee lõpeb... mitte millegagi-loogiline oleks ülekäigurada-kuidas inimesed siis peavad sõiduteed ületama. Ohutus muidugi ennekõike. Eks auto ju saab ka inimese üle tee lasta ilma ülekäigurajata, aga meil enamus mõtleb vaid enda eest. Ja seda, et sa 13-aastaselt seksisid või seksid 13-aastastega, me ei pea teadma.
Rõve jutt!
V
vaata autot  /   22:17, 11. sept 2017
kui jalgtee lõpeb ja tahad sõiduteed ületada! Loota ülekäiguraja peale, et saan tervelt üle on täielik tobedus. Kui sõidukijuht ei ole sind märganud ja jätkab liikumist on tulemus üks, kas haiglavoodis või kabelis.
R
reku  /   21:23, 11. sept 2017
Ülekäigurada ei ole mingi imeasi. Kuigi, siis on ju süüdlane alati teada. Lapsed aga võtku klapid kõrvust, kapuuts silmilt, vaadaku ilusti kahele poole, ja ei juhtu ühtki õnnetust.
A
Arne  /   21:11, 11. sept 2017
Mis kuradi amet see niisugune on? Ja missugune ebardlik "loogika"- tähistatud ülekäigurajad ei tee teeületust ohutumaks. Seepärast ei olegi nad seal ülekäigurada teinud. Selle lapse auto alla jäämine on maanteeameti ja personaalselt selle koordinaatori süü. Ilmselt on mingi vildaka mõttekäigu vili ka need teed kitsendavad saared ja lausa kõnniteed maantee keskel. Ootame ohvreid ja laipu.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis