Laadin videot...
9
fotot
"Tere, Teile on Telegram!" - Viime läbi teadusliku katse, kas ilma elektri ja internetita on võimalik ära kaaluda terve Maa? ()

Möödunud nädalal peeti saates "Tere, Teile on Telegram!" maha taas kord väitlus lameda Maa teemadel, kus ühel pool seisis lameda Maa tulihingeline uurija Hando Tõnumaa ja teisel pool heliotsentrilise maailmapildi esindaja füüsik Üllar Kivila. Rakettide ja pallidega žongleeris kaasa Õhtulehe loovjuht Anu Saagim.

Kuna üha rohkem inimesi üle maailma on hakanud kahtlema Maa ümaras kujus, siis on äärmiselt tervitav tõsiasi, et lõpuks ometi on ka teadusmaailma esindaja suvatsenud sel teemal sõna võtta ja üheskoos asju avalikult arutada.

Hando Tõnumaa: Ma sain Üllariga tuttavaks juba paar aastat tagasi, kui lameda Maa teema oli Eestis kuumaks läinud. Üllar on kahtlemata oma ala proff, mees käis hiljuti isegi USA-s koha peal päikesevarjutust vaatamas.

Õhtulehe stuudios istudes leppisime Üllariga kokku, et me peaksime ära tõestama, kas gravitatsioon on tegelikuks põhjuseks, miks rasked objektid kukuvad maha, nagu seda väidab peavooluteadus.

Et seda ära tõestada, leppisime kokku, et peame läbi viima teadusliku katse, mille esmalt sooritas Henry Cavendish 200 aastat tagasi, kui ta väidetavalt arvutas välja nüüdseks ülemaailmselt aktsepteeritud gravitatsioonikonstanti ehk suure G.

Peavooluteadus väidab, et nemad teavad, kui palju kaalub Maa ja mis on Maa ümbermõõt. Nad väidavad, et Maad on võimalik ära kaaluda ja seda kõike suudeti teha 200 aastat tagasi, ilma interneti ja elektrita. Nad suutsid seda teha nii, et üks mees (Cavendish) riputas oma kuuris lakke mõned rasked kuulid.

See võib kõlada äärmiselt jaburana aga teadus just nõnda toimib, see on teaduslik fakt, mille üle ei vaielda. Kui midagi sellist lugeda religioossetest tekstides, siis võib seda võtta kui metafoori või mingit legendi, aga kindlasti mitte kui tõde. Teiseks väidetakse, et 2000 aastat tagasi suutis Kreeka matemaatik Eratosthenes kindlaks määrata Maa ümbermõõdu, torgates maha pulkasid ja vaadates nende varjusid.

Küsi ise endalt, kas sina usud, et torgates maha paar pulka ja uurides varjusid, saab kindlaks määrata Maa ümbermõõdu? Kas sina usud, et ilma elektri ja internetita on võimalik ära kaaluda terve Maa?

Peavooluteaduse kohaselt elas 200 aastat tagasi mees nimega Henry Cavendish, kes kasutas raskeid kuule ja teleskoopi, et ära kaaluda terve Maa.

Kujuta korra ette, et sa lähed nädalavahetuseks telgiga metsa, võtad söögi kaasa, jätad telefoni koju ja oled looduses. Mis sa arvad, kui sul oleks paar rasket kuuli ja teleskoop, siis kas sa suudaksid selle nädalavahetuse jooksul Maa ära kaaluda? Minu jaoks kõlab see väide täiesti jaburalt, aga teadus just nõnda väidab. Teaduslik meetod näeb ette, et kõiki katseid peab olema võimalik korrata, seega nõustus Üllar Kivila seda katset minuga üheskoos läbi tegema.

Nad väidavad, et 200 aastat tagasi riputas Henry Cavendish oma kuuris lakke rasked kuulid ning jälgis teleskoobiga eemalt nende kuulide omavahelist gravitatsioonilist vastastikmõju ja selle põhjal üldistades määras kindlaks kui palju TERVE Maa kaalub. Lisaks väidavad nad, et kui Cavendish sai teada Maa massi, siis selle järgi sai kindlaks määrata ka kõikide taevakehade massi. Sellest katsest on saadud teada suur G ehk gravitatsioonikonstant, mida on vaja gravitatsiooni tõestamiseks, selleks on:

Gravitatsioonikonstant on lahutamatu osa Isaac Newtoni gravitatsiooniseadusest aga iroonilisel kombel “avastati” see konstant alles 150 aastat peale Newtoni surma ja see avastus tehti nii, et üks mees riputas oma kuuris lakke paar kuuli. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et Sina saad olla palli peal ainult tingimusel, et riputades lakke kuulid, on võimalik välja arvutada Maa mass. Kui sa seda muinasjuttu ei usu, siis sa ei saa elada palli peal. Cavendishi katse kohta vaata pikemalt minu Youtube’i kanalist videoid “Lameda Maa uudised” ja “Skeptik kohtub Cavendishiga”.

Kui mina käin välja teooria, et asjad kukuvad maha sellepärast, et Maa on väga raske ja see tõmbab objekte enda ligi (gravitatsioon), siis kuidas saad sina seda väidet järgi kontrollida? Kas sa saad minna kuhugile keskkonda, kus pole Maa külgetõmbe ala ja testida seda? Ei saa! Sellepärast ei saa gravitatsiooniteooria mitte kuidagi olla teaduslik teooria, sest me ei saa seda järgi kontrollida.

Heliotsentriline maailmamudel vajab eksisteerimiseks gravitatsiooni

Meil pole võimalik minna Maa gravitatsioonist välja ja testida, kas gravitatsioon töötab ka seal või mitte, seega me peame uskuma tõepähe NASA-t. Neil on vaja teada Maa massi, et oma gravitatsiooniteooria võrrandis tööle panna. Enamus inimesed ei tee vahet fenomenil ja teoorial. Me kõik nõustume, et kui ma pillan pastaka käest, siis ta kukub maha. Aga enamus arvavad, et selle põhjustas gravitatsioon. Tegelikkuses on gravitatsioon kõigest teooria, mida me peaksime justkui aktsepteerima, mis põhjustas pastaka maha kukkumise. Me kõik nõustume, et pastakas kukkus maha aga me ei ole üksmeelel, mis selle põhjustas. Mina ei usu, et kaks mateeriat tõmbuvad üksteise ligi läbi gravitatsiooni. Enamus inimesi arvavad, et gravitatsioon on mingi eksisteeriv asi, mida on võimalik mõõta, tunda või katsuda. See pole aga tõsi, me võime tunda nt heeliumi ja igasugu muid asju aga mitte gravitatsiooni.

Mõelge korra sellele:

Kui enne seda, kui avastati elekter ja elektripirn, suudeti väidetavalt kindlaks määrata taevas olevate kehade mass, siis peaks seda täna olema võimalik teha samamoodi. Väidetavalt riputas Cavendish oma kuuris laest alla pöördkaalul mõned rasked kuulid ja siis vaatles neid eemalt teleskoobiga ning märkas, et need kuulid tõmbuvad veidi üksteise ligi (gravitatsioon) ja nõnda tuletas sealt suure G ehk gravitatsiooni konstanti.

Kui 200 aasta tagune Cavendishi eksperiment oleks ehtne, siis miks nad ei demonstreeri seda meile juba algklassides? Meile õpetatakse, et kunagi ammu olid inimesed nii rumalad, et nad arvasid, et Maa on lame. Kas me ei peaks oma haridussüsteemis lastele tutvustama kõiki võimalikke mudeleid mitte naeruvääristama ühte ja ülistama teist?

Et peavooluteaduse heliotsentriline maailmamudel saaks toimida, peaksime võtma tõepähe teatud oletusi, mida meil pole võimalik tõestada ega üle kontrollida. Üheks selliseks oletuseks on tulukesed taevas ehk tähed, mis heliotsentrilises kosmoloogias PEAVAD olema füüsilised objektid tohutus kauguses valgusaastate taga. Kui aga uurida, mis on neil ette näidata selliste väidete kinnituseks, siis me näeme, et neil pole mitte midagi peale matemaatika ja spektroskoopia, viimane tähendab lihtsustatult öeldes seda, et meile paistev tähtede valgus on sarnane meie päikese valgusega. Aga kas see kinnitab, et need tulukesed taevas on füüsilised objektid?

Te võite mind pidada hüperskeptikuks aga olgem ausad, teie tõestused tegelikult ei ole tõestused vaid kokkulepitud dogmad.

Peavooluteadusesse uskujad usuvad ka seda, et 50 aastat tagasi käisid inimesed Kuu peal ja see on tõestus, et Kuu on füüsiline objekt, mille peal saab olla ja seega saame järeldada, et ka kõik teised tulukesed taevas on füüsilised objektid. Kui selliseid uskumusi võtta tõepähe, siis jah, heliotsentriline maailmamudel toimib matemaatiliselt. Aga sellega koos pead sa ka uskuma, et põhjus, miks inimesed enam Kuu peal ei käi, on selles, et NASA-l pole raha. Mis sest, et tehnoloogia on viimase 50 aasta jooksul arenenud niivõrd meeletult, et seda on raske sõnadega kirjeldada, siis Kuu peal ei käida ainult sellel põhjusel, et pole raha. Kui te väidate, et need videod tõestavad, et inimene käis Kuu peal, siis ma võin teile näidata vastu videot jäähoki mängust, mis toimub parajasti ühe mu sõbra pükste taskus.

Videoid ja pilte võltsitakse ning töödeldakse pidevalt ja nendega te ei tõesta mitte midagi mitte kellelegi!

Peavooluteadus levitab ka müüti, et kreeka matemaatik Eratosthenes arvutas välja maakera ümbermõõdu ca 300a eKr aga kõige vanem raamat/viide, mille mina olen temast leidnud pärineb veidi üle 200a tagusest kirjandusest. Seega, kui keegi väidab, et me teame juba üle 2000 aasta, et maakera on ümmargune, siis palun esitage sellekohased tõendid!

Kas keegi oskab leida paralleele mõne teise 2000 aasta taguse looga, mida paljud usuvad?

Hetkel viitab kõik sellele, et Eratosthenes on väljamõeldud tegelane ja tema müüti levitatakse pahaaimamatule mugavustsoonis olevale inimkonnale, kes ei viitsi mitte midagi ise üle kontrollida.

Veel lisaks, et heliotsentriline maailmamudel saaks toimida, pead sa ka uskuma, et Maa massi on võimalik kindlaks määrata riputades lakke kuulid nagu seda tegi Henry Cavendish 200 aastat tagasi, kes nõnda arvutas välja suure G ehk gravitatsiooni konstanti. Selle suure G-ga nad arvutavad välja kõikide teiste taevakehade massi ja panevad oma mudeli tööle.

F=G x M1M2/r2

Kui suur G ehk gravitatsioonikonstant on teada, siis seda saab rakendada kõikidele taevakehadele ja matemaatiliselt kõik toimibki, aga nad ikkagi kõik toetuvad esialgsele konstandile, mis saadi teada nii, et üks mees 200 aastat tagasi riputas oma kuuris lakke paar kuulikest. See aga tähendab seda, et heliotsentrilist maailmamudeli ehtsust ei saa mitte kuidagi üle kontrollida, sest kõik nende arvutused põhinevad suurel G-l, kolmanda osapoole eksperthinnangu tegemine on võimatu. Teadusmaailm väidab, et viimase 200 aasta jooksul on nende suur G ehk gravitatsioonikonstanti suudetud saada täpsemaks aga see on siiski enam vähem sama tulemus, mille Cavendish sai, see täpsus, millest nad räägivad on ainult 1%.

Kui mõelda nüüd korra loogiliselt, siis idee sellest, et laest paari kuuli alla riputamine võimaldab kokkuvõttes arvutada välja kõikide taevakehade massid, kõlab vägagi uskumatult. Kui midagi sarnast lugeda mõnest katoliku või moslemi või juudi raamatust, siis selle peale öeldaks, et tegemist on hullumeelse religioosse muinasjutuga aga kui seda sama lugu õpetada füüsika tunnis, siis öeldakse selle peale, et Cavendish oli tegija ja see on väga rets teadus. Samamoodi, kui mõnes raamatus on kirjas, et neitsi sünnitas lapse või et üks mees kõndis vee peal, siis leidub inimesi, kes ka seda usuvad.

Me oleme võimelised näiteks kaaluma ära mõne rohelise ürdi ja seda saame ka üle kontrollida aga teadlased väidavad, et nemad saavad kaaluda Maa peal objekte, mis asuvad taevas, kus keegi meist kunagi käinud pole ega kunagi lähe ning tõestuseks annavad nad meile NASA tehtud uduseid videoid. Tegemist on kõige ehedama religiooniga. Kas see pole mitte piinlikult tobe, teadusmaailm?

Nad räägivad meile armsaid lugusid vabalangemistest ja sündmuste horisondist ning näitavad pildikesi/videoid hõljuvatest inimestest ja siis teadus võtab seda kõike tõepähe, miks on see nii?

Nad on pannud miljonid inimesed üle maailma uskuma, et olemas on selline koht, kus inimesed saavad maagiliselt hõljuda, ainult mitte keegi teist sinna minna ei saa, ainult nemad saavad. Tõestuseks näitavad nad teile videoid aga me kõik teame, et videoid saab töödelda, sellest saad sa täpsema ülevaate kui vaatad telekast või kinost Star Warsi. Nende parimaks tõestuseks on videod, mida on võimalik töödelda ja kogu teadusmaailm võtab seda tõepähe ning ei kahtle nende videote ehtsuses, miks on see nii?

Kui tänavatel liiguksid ringi inimesed, kes räägivad, et tead Maad on võimalik ära kaaluda ning olemas on koht, kus inimesed saavad maagiliselt hõljuda, siis peetaks neid inimesi usuhulludeks aga kui seda sama juttu rääkida läbi haridussüsteemi, siis on tegemist teadusega mitte religiooniga.

Meeldetuletuseks, selle koha, kus sa hetkel asud – Maa – kõige sügavam auk, mis maasse puuritud, on 12 km sügav ehk teisisõnu meil pole õrna aimu, mis on selle Maa sees aga väidetavalt me suudame 1% täpsusega kindlaks määrata selle Maa massi riputades lakke paar kuulikest.

Kui teadlasi poleks treenitud sellist jama uskuma, siis nad ei usuks seda elu sees.

Peavooluteaduse kaitsjad ütlevad, et Kuul on kraatrid ja nendel on varjud, mis tõestavad, et Kuu on füüsiline objekt. Ma ütlen vastu, et me ei tea misasi on Kuu, samahästi võib aset leida Kuu ja Päikese vaheline energiavahetus, mis neid “varjusid” tekitavad.

Kui vaadata täiskuud, siis see ei paista ühestki otsast olevat pall, mille peale on suunatud valgus vaid pigem meenutab see ketast, mis on ühtlaselt valgustatud, nagu ta ise eritaks valgust.

Samuti ka poolkuu näeb välja nagu pooleli valgustatud ketas mitte aga pall, kuhu on suunatud valgus. Teadus väidab, et kuu peegeldab päikese valgust aga sellisel juhul kas päikesevarjutuse ajal ei peaks mitte Maa peegeldama päikese valgust Kuule? Vahetult enne ja pärast ning ka päikesevarjutuse ajal ei olnud kuud mitte kuidagi võimalik näha. Miks ei peegeldanud Maa päikese valgust Kuule?

Need on tõsised küsimused, mida te ei saa matemaatika või spektroskoopiaga välja vabandada, sest meie meeled tajuvad midagi muud, kui see, mida teadus meile väidab.

Pealegi, kui need augud tõepoolest oleksid meteoriitide või muu kosmoseprügi loodud kraatrid, siis see tähendaks, et need on “tulistatud” Maalt Kuule.

Siis öeldakse veel, et peavooluteadus on võimeline ennustama, millal tuleb järgmine varjutus või Merkuuri möödumine päikese eest vms, aga tegelikult suudeti selliseid ennustusi teha ka enne seda kui suur G avastati. See tähendab, et taevakehade liikumises on teatud mustrid, mida jälgides on võimalik teha ennustusi ka ilma G-ta.

Küsimus teadusringkonnale: kas nt Kuu massi on võimalik välja arvutada/üle kontrollida/falsifitseerida mõnel muul viisil kui ilma G-ta?

Mõni tulihingeline teadusfänn ütleb selle peale, et me saame lennata raketiga Kuu orbiidile ja nõnda kinnitada Kuu massi.

Kas meie seas leidub inimesi, kes saaksid lennata raketiga Kuu orbiidile või peame toetuma organisatsioonidele nagu NASA?

Tegelikkuses on võimalik suurt G-t (gravitatsioonikonstant) tuletada teades väikest g-d (raskuskiirendus). Raskuskiirendus on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul. Maa puhul on tsentrifugaaljõu panus suhteliselt väike ja raskuskiirenduse vektor on suunatud üsna täpselt Maa tsentrisse. Selle moodul on maapinna eri kohtades erinev, kuid selle ligikaudne väärtus on kõikjal 9,8 m/s2.

g= GM/r2

Ehk tundubki loogiline, et suur G tuletati väikesest g-st ja nõnda pandi kogu heliotsentriline maailmamudel sobivalt käima.

Seega nüüd koos Üllar Kivilaga hakkamegi tegema seda Cavendishi eksperimenti, hea meelega kaasaksime siia kõik parimad Eesti teadlased ja ülikoolid seda katset jälgima ja läbi viima. Üllar Kivila aitab välja valida parimad vahendid ja vajadusel teeme selle jaoks avaliku Hooandja kampaania, et tõestada tervele maailmale Cavendishi eksperimendi tõesuse.

Mis põhjustas kuulide omavahelise kokkutõmbe kui mitte gravitatsioon?

Ma pole sugugi kindel, et nende kuulide vahel mingi mõju olnuks olnud. Mina arvan, et tegemist on muinasjutuga ehk pettusega. Gravitatsioon on tegelikult tänase päevani kõigest teooria ning teadlased ei tea siiani, mis täpselt põhjustab gravitatsiooni. Peavooluteadus pole saanud oma kosmoloogilist mudelit tööle, sellepärast peavad nad juurde mõtlema teoreetilisi konstruktsioone nagu tumeenergia, tumeaine, sündmuste horisont, mustad augud, gravitatsioonilained, üldrelatiivsusteooria, erirelatiivsusteooria jne hunnik teooriaid, mis saavad eksisteerida ainult luues üha juurde uusi teooriaid.

Mitmed teadlased on näiteks öelnud, et Kuu peab olema seest õõnes, sest nende matemaatika ei toimi. Üha rohkem leidub ka teadlasi, kes pooldavad geotsentrilist kosmoloogiat, hiljuti vändati sellest ka dokumentaalfilm “The Principle”. Geotsentrism tähendab seda, et Maa on Universumi keskpunktis.

Kuulus füüsik ja professor George Ellis on öelnud: “”Valesti” on see, et teadlased üritavad inimesi veenda, et “ainult nende tõde” on teaduslikult aktsepteeritav. Inimesed peaksid olema teadlikud, et olemas on erinevaid mudeleid, mis suudavad vaatlusi selgitada. Näiteks ma võin ehitada sfääriliselt sümmeetrilise universumi ja panna Maa selle keskpunkti, ning teie ei saa seda vaatluste põhjal ümber lükata. Seda saab välistada ainult filosoofilisest küljest. Minu arvates pole selles üldse midagi valesti. Mida ma sellega öelda tahan on see, et me kasutame oma mudelite valikutes filosoofilisi kriteeriume. Paljud kosmoloogiad üritavad seda varjata.”

Kokkuvõtteks puust ja punaselt: kui vastab tõele, et siin eksisteerib gravitatsioon ehk jõud, mille tulemusel on tekkinud meie ümmargune planeet, siis peaksime me olema võimelised seda tõestama nõnda, et riputame lakke paar kuuli ja märkama nende omavahelist gravitatsioonilist mõju. Aga kui juhtub nii, et riputame need kuulid lakke ja nende vahel mingit gravitatsioonilist mõju märgata pole, siis selle katse läbikukkumisega läheb kogu heliotsentriline kosmoloogia WC potist alla!

Hando Tõnumaa

Jaga artiklit

39 kommentaari

X
x2  /   01:36, 12. sept 2017
Vaatan, et siia kommentaariumisse on üks lame-maalane tekkinud, kes paaniliselt püüab igal pool arvamust avaldada ja muidugi ikka eri nimede all :D
Kõige parem on see, et korratakse nagu mantrat, et NASA pildid on võltsitud, aga mitte kunagi ei suudeta esitada ühtegi argumenti, miks see nii on, ainus argument on "sest mina ütlesin nii". Tuhanded videod YouTube'is kus ilma igasuguste optika-, geomeetria- ja fotograafiateadmisteta inimesed üksteise võidu kaeblevad, et kosmos ei ole selline, nagu nende ettekujutuses olema peaks, on lame-maalaste tipptase :D
A
andy  /   17:41, 11. sept 2017
kui ma tahan minna kosmonaudiks õppima, siis mitmendal kursusel mulle öeldakse, et tegelt ei olegi kosmost. Või lastakse mind taeva, aga tegelt kuhugi merepõhja kus ma siis aastaid ulbin?
Samal ajal tahaks õppida astronoomitat. Kas mu õppejõud teavad, et kosmost polegi tegelt? kas mulle öeldakse seda millalgi, et saaksin ka kaasa "mängida"? Või ei tea teadlased ka ja ainult pankurid teavad?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis