(Alar Truu)

Kas keskerakondlasest haridusministri Mailis Repsi ettepanek, et gümnaasiumisse sisseastumisel peaks kehtima üldine lävend (keskmine hinne vähemalt 3,75) tagaks jõustumisel, et Eestis on rohkem hea haridusega inimesi?

Krista Aru, Vabaerakond: Küsimus on ju selles, mida Eesti haridussüsteem peaks pakkuma. Kas seda, et Eestis on rohkem nn klassikalise haridusega inimesi või seda, et Eestis oleks rohkem haritud inimesi, vahet tegemata, kas nad on saanud hariduse kutsekoolis või gümnaasiumis. Minu meelest ei taga ükski seadus ega määrus iseenesest veel midagi.

Pigem peaksime tugevdama alus- ja põhiharidust nii, et iga noor leiaks endale sobiva ja vajaliku suuna, kas kutseharidusse või gümnaasiumisse. Igal juhul tuleks teha kõik selleks, et kasvatada õpetaja autoriteeti ja usaldust kooli ning õpetaja vastu. Mitte aga hakkama taas välja töötama uusi mõõtmis- ja hindamissüsteeme ning kehtestama lävendeid.

Martin Helme, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: Mitte kuidagi ei toeta seda plaani. Samuti ei saa kuidagi pooldada plaani tõsta põhikoolis kohustuslikus korras olemise vanust, mida Reps soovib. Need on kõik nõukogude ajal läbi proovitud pakasuuha võtted. Oma olemuselt on need poistevaenulikud võtted, mis muudavad Eesti haridussüsteemi veelgi naistekesksemaks, kui ta juba praegu on.

Repsi ettepanekud on kõik kantud hariduse tsentraliseerimise ja standardiseerimise mõtteviisist, mis on väga halb. Koolidele, lapsevanematele ja noortele tuleb, vastupidi, anda maksimaalselt suur iseotsustamisõigus ja valikuvabadus.

Kutsekoole ei muudeta populaarsemaks selle kaudu, et võetakse paljudelt noortelt ära võimalus mujal edasi õppida. Kutsekooli peamine trump on ikkagi see, et selle lõpetamisel oled sa tööturul palju nõutum ja paremini makstum, kui pooled bakalaureuse või magistrikraadiga pseudohariduse omandanud inimesed. Seda teadmist tuleb noorteni lihtsalt rohkem viia.

Toomas Jürgenstein, Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Mulle tundub, et gümnaasiumisse astumiseks lävendi kehtestamine oleks meie haridusmõttega pool sammu tagasi astumine. Üheltpoolt on aastaid räägitud kujundavast hindamisest ja õpilaste individuaalsustest, teiselt antakse ühele numbrilisele hinnangule õpilase arenguteel otsustav kaal. Lisaks võivad õpilaste keskmise hinde taga olla eri koolides väga erinevad nõudmised. Kutsehariduses põlistaks lävend müüti, et sinna peaks minema vähem võimekad õpilased, kellele keerulised asjad käivad üle jõu. Õpilaste jaotus gümnaasiumi-kutsehariduse vahel on keeruline küsimus, millele lihtsate lahenduste pakkumise eest hoiatab  Murphy seadus: „Keerulistele küsimustele on olemas lihtsad, endastmõistetavad, ent valed lahendused.

Maris Lauri, Reformierakond: Tundub uskumatuna, et 21.sajandil tuleb haridusminister välja ettepanekuga piirata riiklikult noorte hariduse omandamise võimalusi. Sellise piirangu tulemuseks on ühiskonna haridusliku kihistumise suurenemine, millel on negatiivsed tagajärjed nii konkreetsetele noortele kui ka ühiskonnale tervikuna.

Tegelikkuses peaksime me diskuteerima selle üle, kuidas tagada noortele võimetekohase hariduse andmine Eesti Vabariigis. Kindlasti tuleks eraldi arutada seda, mida saaks teha, et akadeemiliselt vähem võimekamad noored saaksid vajaliku hariduse kõrval ka konkreetsed ametioskused omandada. Laps ja noori ei tohi jagada kastidesse ega seada nende arenguteele piiranguid põhjendamatute parameetrite järgi. Statistikagi viitab sellele, et põhiharidus ei määra 100%-liselt noore edukust gümnaasiumis või tulevases elus. Eesti ei saa endale lubada, et kolmandik või enamgi noori ei saa endale sobivat ja vajalikku haridust. Samuti ei saa me lubada olukorda, kus mõni hiliselt tärkav anne võib jääb avastamata.

On teada, et poiste ja tüdrukute täisealiseks kasvamine ei ole ühesugune, poisslapsed kipuvad selles protsessis olema pisut aeglasemad. Samuti teame sedagi, et koolid ei ole kahjuks veel ühtlaselt tugevad, ning et pere mõju laste ja noorte õpiedukusele on väga oluline. Põhjendamatult jäiga ja kõrge piiri seadmine gümnaasiumihariduse omandamisele tähendab poiste ja ebasoodsamates oludes kasvavate laste võimaluste piiramist. Minu arvates on haridusminister teinud haridusministrile absoluutselt sobimatu ettepaneku ning aitab sellega kaasa ühiskonnas ebavõrdsuse kasvule.

Priit Sibul, Isamaa ja Res Publica Liit: Minu hinnangul ei ole vaja riiklikke barjääre ja tõkkeid püstitada, seetõttu jääb võimaliku pakutud meetme mõte arusaamatuks. Eeldan, et koolidel on kehtestatud mingid sisseastumiskriteeriumid, mille järgi õpilasi vastu võtta. Kindlasti ei toeta ma üle-eestilisi kehtestatud riiklikke parameetreid. Ainult hinded ei saa olla gümnaasiumisse vastuvõtmise aluseks, sest kooliti need erinevad olulisel määral.

Jaga artiklit

36 kommentaari

  /   18:29, 15. sept 2017
Olgu lävend missugune tahes, harituse tagab ainult hea õpetajate/õppejõudude kaader. Kui jutt on kogu rahva haridustasemest siis põhiprobleemiks on hoopis elukestva erialase jm täiendkoolituste ebapiisav kättesaadavus. Haridus on ka järjest kiiremini aeguv!
P
pragma  /   23:24, 14. sept 2017
oh, ei, pelgast lävendist ei piisa..
tuleb võtta ikka kohitsemistangid ja ära naksata, et ei saaks nii madala keskmise hindega geene edasi anda..

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis