22 kommentaari

S
spets  /   19:55, 10. sept 2017
parim aeg korterikrattidel!
V
väga kurb, et   /   13:19, 10. sept 2017
taevataat neid Trumpi valijaid (ca 90%)Texases ja nüüd Floridas selle eest nii rängalt karistab,
sest et president Trump laseb ja lubab ju looduse-ja kliimareostajaid edasi tegutseda, mille tagajärgedel tekivadki kliimasoojenemised ja sellised orkaanid ja muud loodusekatastroofid, mis hävitavad inimesi kui ka loodust.
K
Kagu-Aasias on olukord veelgi hullem  /   11:42, 10. sept 2017
Kagu-Aasias on olukord siiski märksa hullem, sest mussoonvihmad Indias. Nepaalis ja Bangladeshis on nõudnud üle 1200 inimelu ja üle 40 miljoni inimese elupaigad on kas hävinud või saanud tugevaid kahjustusi. Lisaks on inimesed saanud kannatada taifuunides (ehk Vaikse ookeani orkaanides), sest näiteks Hato hävitustöö nõudis ainüksi Macao´l 9 inimelu.
K
Kalla neile ookean pähe  /   11:40, 10. sept 2017
Siis teinekord teavad mis tähendab vöörasse riiki vargile minna
  /   14:50, 10. sept 2017
hüüd Jumal karistab kogu aeg
.
...  /   10:46, 10. sept 2017
Sajandi suurim? Sellest sajandist ju alles 17-nes aasta käimas.
!
!  /   14:29, 10. sept 2017
Need sajandi suurimad korduvad viimasel ajal kuidagi väga tihedalt. Alles tosina aasta eest, 2005.a. oli see New Orleansi tabanud orkaan ning uputus sajandi suurimad. Ju jäävad meil ned sajandid siis kuidagi lühemaks.
Kui räägime saja aasta suurimast, siis pigem võiks see olla näiteks 1970.a või 1991. a suured orkaanid, mis tabasid Bengali lahe kaldaid, uputasid Gangese delta. Kui madalat, maju tiäis ehitatud rannikut tabasid 10 meetrilised tormilained.
1970.a. Hukkunuid eri andmetel kas üle 300 tuhande, teistel lausa üle 400 tuhande. Miljonid, vähemasti viis miljonit elanikku kaotas nii oma peavarju, kariloomad, vara ning põllusaagi. Seega kõik, mis neil oli.
1991.a. Hukkunute ametlik arv 139 tuhat. Peavarju ning vara kaotanuid umbes 10 miljonit.
P
Pustas  /   04:26, 10. sept 2017
Loodust hävitame ja raha on ka looduse poolt antud materjal ja kui loodus küsib hävitatud metsad ja maavarad tagasi,siis tuleb maksta oma elu või rahaga. Inimloomakari arvab,et võib teha mida tahab,
kuid on keegi veelgi võimsam, kui aatompomm.
  /   08:46, 10. sept 2017
raha kohe kindlasti ei pärine loodusest vaid on inimkonna orjastamise ja hävitamise tehnoloogia vahend. Inimene ise on võimsam kui aatompomm, kui ta oma jõu tagasi võtab ja teadlikult tegutsema hakkab.
E
Endastmõista  /   23:01, 9. sept 2017
Ameerikas ollakse loodusest niivõrd kaugenenud, et pole ime, et loodus märatseb.
E
Endastmõista / 23:01, 9. sept 2017  /   23:12, 9. sept 2017
Vahet ju eriti pole, elad sa maal või linnas, kui orkaan tuleb siis tuleb ta niikuinii, olenemata inimese asukohast.
J
Jestas  /   22:53, 9. sept 2017
Jube küll. Inimesed ei saa muud teha kui lihtsalt varjuda. Tunnen kaasa neile kes oma kodudest ilma jäävad. Kahjuks loodusjõudude ees oleme me mannetud.
A
aga  /   09:22, 10. sept 2017
Kõik ei jõua varjuda, teedel on mitme kilomeetrised järjekorrad ja ärikad on tõstnud bensiinihinna kohutavalt kalliks. Jälle raha! Isegi nii kohutavas seisus pole inimlikkust ollagi.
  /   14:52, 10. sept 2017
see ongi kapitalismi ilu
F
florida ejakuleerub  /   22:37, 9. sept 2017
kas sina oled keset 5 kategooria orkaani seksinud?
S
See ju kerge tuuleke   /   22:35, 9. sept 2017
kui liigub 19 km tunnis.
K
kas see on kättemaks Jumalatelt  /   21:35, 9. sept 2017
okupantidele siis miks ainult neile sest teisi ka olemas
K
kolm põrsakest  /   21:09, 9. sept 2017
Kui ameeriklased õpiksid maju ehitama, siis poleks need orkaanid nii hirmsad ühti. Niikaua, kuni ehitatakse neid papist ja paberist põrsamaju, niikaua nad neist ilma jäävad iga kord.
M
Mu tuttav käis Tongal.  /   12:13, 10. sept 2017
Kunagi aastaid tagasi.Ta rääkis,et seal ehitatakse kergeid majakesi teadlikult.Tormi või maavärina korral raputab laiali ja hiljem ehitatakse uus.Naljalt inimene vigastada või surma ei saa.
Teine tuttav mees käis kunagi Tashkenti taastamas peale 1966.a. maavärinat.Rääkis,et kõige rohkem hukkunuid ja vigastatuid oli kaasaegsemate paneelmajade ja hruschovinite elanike seas.Äärelinnades savimajakeste rajoonides oli kannatanuid vähe.Need majakesed varisesid tolmuks.
!
!  /   17:51, 10. sept 2017
Selle päras ehitasid ka muistsed jaapanlased oma elumaju väga kerge konstruktsiooniga. Isegi kahekordseid ülikute maju. Kerged talad, väga õhukesed puitpaneelid, ba,bustoed, õlgmatid. Ning vaheseinad tekti üldse raamistikule kinnitatud tugevast paberimassist. Kui see kala varises, siis võis heal juhul vaid muljumiste ning sinikatega pääseda.
Väga maavärinakindlad on veel ka indiaanlaste tipiid, teivastest kokku pandud ning piisoninahkadega kaetud püstkojad ehk telgid. Või mongolite viltjurtad. Pajuvitssõrestikust ja vilg´dst kuplikujulised elamud.
I
inimkonn...  /   19:43, 9. sept 2017
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
R
rs  /   13:33, 10. sept 2017
ime tala!
  /   14:53, 10. sept 2017
nüüd imed ise m.u.nn.i

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis