Haridusminister Mailis Repsi idee lävendi kehtestamisest gümnaasiumisse pääsemisel aitas kiirelt tuua ühiskondliku diskussiooni id-kaardi turvariskidelt haridusteemadele. Lävendi küsimus on tundlik, sest juhib tähelepanu mitmetele teistelegi probleemidele.

Juhul, kui paneme paika, et gümnaasiumisse ei pääse need, kel keskmine hinne alla 3,75 – siis gümnaasiumiharidusest kehva õppija lapsepõlve pikendajana pole ühiskonnale tõesti kasu. Samas on elu täis näiteid, kus osal meist läheb pea lahti alles gümnaasiumis. Lävendiga nad sinna aga ei pääseks. Tööandjate esindaja tundis heameelt, et Repsi kava tooks rohkem õppureid kutsehariduse juurde, kuid kas ikka on põhjust rõõmustamiseks, kui kutsekool toodaks motivatsioonita noori, kes ei kavatsegi õpitud erialal tööle asuda.

Reps käis iseenesest hea idee välja halvasti, kui andis otsekui nõukaaegse retoorika vaimus aluse hakata rääkima kutsekoolidest kui rumalate karistusasutusest. Kui riik paneb osade noorte jaoks gümnaasiumitee kinni ja tõstab koolikohustust 18.eluaastani, siis on oht saada juurde noori, kes pärast põhikooli riigi poolt pealesunnitud kutsekooli kasvõi trotsist õppima ei kavatse minna.

Mida teha aga juhul, kui kehva keskmise hindega õppur saaks gümnaasiumikatseil hea tulemuse? Tegelikult teame, et koolide tase on erinev ja palju sõltub ka õpetajaga läbisaamisest. Põhikooli viieline võib mujal gümnaasiumis jätkates maadelda hoopis kolmedega. Seega enne lävendi kehtestamist on vaja tagada, et hinne „viis“ oleks samapalju väärt nii pealinna eliitkoolis kui Kapa-Kohilas.

Lävendi kehtestamise üks ohte on seegi, et kehvemal järjel koolid kipuvad oma olemasolu õigustamiseks põhjendamatult kõrgeid hindeid panema. Lävend aga eeldab ühtset mõõdupuud. See tähendab, et toome ka põhikooli riigieksamid?

Jaga artiklit

9 kommentaari

N
nonoh  /   16:59, 9. sept 2017
ei saa ikka lävendit kehtestada, kui gümnaasiumis ei ole lapsukesed võimelised matemaatikat õppima. võiks siis teha kõik erinevad gümnaasiumid: need, kus matemaatika on, need, kus seda ei ole, need, kes on lugenud läbi kaks raamatut, need, kus see ei ole vajalik. Inimesed on ju erinevad. Selliseid, kes kõik õppeained gümnaasiumis suudavad ära õppida, neid on käputäis. Piinamine.
N
nonoh  /   07:51, 9. sept 2017
mis see bakalaureuski muu on kui et on oma koolitükid ära õiendanud nagu gümnaasiumis.
Kui põhikoolikas on veel 16-selt ei suuda ennast kokku võtta, õppida, korralikult käituda, ega siis polegi muud vaja kui et las pikendab oma lapsepõlve gümnaasiumis. ja lõpetage juba see matemaatikast jahumine gümnaasiumis. Kui inimene oskab liita, lahutada, peaks talle sellest küllalt olema mitte lapsukesi veel 18-selt piinama.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis