(Martin Ahven)

„Noormees! Kes teil telekat näitab? – “Tervist! Kas internetiga olete rahul?“ – “Üks hetk, et rääkida meie nutipaketist?“ Need on vaid mõned variatsioonid küsimustest, millest saia ja piima järgi minnes mööda põiklema pean. Tele- ja internetiteenuse pakkujad on justkui Jehoova tunnistajatena blokeerinud kitsa sissekäigu toidupoodi, kus oma sisseoste teen. Enam sinna minna ei tahagi.

Mida sellises olukorras teha? Kivinäoga mööduda on ebaviisakas. Vestlema ei soovi jääda, sest olen olemasolevaga rahul. Kord peatusin, sest uude korterisse oligi internetiühendust vaja. Järgmine päev määriti mulle pähe juba telepaketti, olgugi, et televiisorit pole. Kui vastu teretad ja seisma jääd, oled kuradile sõrme andnud ja teadagi, mis edasi saab.

Nii talitangi sellises olukorras nagu soovitatakse metsas karuga kohtudes või hoopis mustlastega, kes bussijaamas ennustamist pakuvad. Ära ütle midagi, teeskle surnut ja oota kuni tal igav hakkab ja ära läheb. On see õige? Ei tea, aga vähemalt lahkun poest soovitud saia ja piima, mitte kaheaastase internetilepinguga.

Jaga artiklit

4 kommentaari

A
Aga improviseeri  /   16:51, 9. sept 2017
Tee silmad lahti ja selgita välja mis firma on. Siis vasta, et kasutad nende teenuseid juba aastaid. Jääb ka jutt lühikeseks. Mina muidugi eelistan vaikides mööda minna. Just nagu poleks kuulnud seda tüütut sääske pinisemas.
J
Järgmisel korral proovin seda:  /   19:57, 8. sept 2017

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis