Tallinna pressiteenistus Raepress saadab iga kuu rõõmsaid teateid pealinna elanike arvu kasvust. Viimane oli niisugune: „Rahvastikuregistri andmeil elab 1. septembri seisuga pealinnas 446 055 inimest, augustis kasvas Tallinna elanike arv 575 inimese võrra.“

Kõigi valimiste eel, järel ja vahel räägitakse ääremaastumise vältimisest. Nüüdseks on õnneks vist enamikul kadunud naiivne arusaam, et lähedal asuv pood, arstipunkt, postkontor, vallavalitsuse maja või kool on argumendid, mis hoiavad ära elanike lahkumise. Kuigi suures linnas võivad nimetatud hüved olla kodanikust kaugel, võlub suur linn oma valikute rohkusega nii tööks kui vaba aja veetmiseks. Ehk suurlinna tuledega.

Pealinn imeb tühjaks

Vaidlesin kunagi oma Võrumaal elava kooliõega, kes kurtis, et väikestes kohtades suretatakse elu välja. Ma ütlesin, et su kolm last elavad ju Tallinnas koos oma kaasade ja lastega, miks nad ei hoia alles kohalikku elu või Võru elu. Tema küsis vastu, kas neil siis pole õigust Tallinnas elada. Ma ütlesin, et vägagi on, kõigil on see õigus, aga ärge süüdistage riiki ääremaastamises.

Mida rohkem ääremaastumisega võitlemisest räägitakse, seda kindlamalt Tallinn ja Harjumaa  kasvavad.

Tallinnas elab 446 000 inimest, Eestis 1,32 miljonit inimest. Pealinnas elab 33,6% Eesti elanikest. Kümme aastat tagasi elas Tallinnas 399 100 ja Eestis 1,342 miljonit inimest. Pealinnas elas siis 29,7% Eesti elanikest. Harjumaal elab praegu juba 44% Eesti elanikest.

Viimase 10 aastaga on Tallinna lisandunud 44 500 elanikku. Kümne aastaga on Tallinn piltlikult öeldes täiesti tühjaks imenud Jõgeva, Paide, Haapsalu, Põltsamaa, Rapla ja Valga. Kuna pealinna kasv on stabiilne, imeb see ilmselt  järgmise kümne aastaga tühjaks Rakvere ja Pärnu täie rahvast. Elanike arvud on võetud statistikaameti kodulehelt.

Nimetasin meelega kohti, mis kohe kindlasti ei tule kellelegi pähe, kui räägitakse ääremaastumisest. Ometi väheneb elanike arv sealgi järjekindlalt. Minu kodulinnas Paides on olemas Maksimarket, Maxima, Selver, Grossi toidukaubad, Konsum ja Säästumarket, haigla ja perearstid, kaks kooli, kiire internet, ülihead kergliiklusteed ja Tallinn tunnise autosõidu kaugusel, aga elanike arv väheneb.

Haldusreform viibis aastakümneid sellepärast, et pidid alles olema vallad, kus elanikke ühe korrusmaja jagu. Ometi jätkasid elanikud neist turvalistest paikadest lahkumist. Tallinnas on linnaosavalitsused, aga mina ei tunne ühtegi inimest, kes kordki elus seal käinud oleks. Täitsa saab elada, kui ükski valitseja su kätt ei hoia ja nägupidi ära ei tunne.

Propaganda ega administratiivsed meetmed pole külade ja väikelinnade kahanemist peatanud.

Tallinna kasvu on püütud kirjutada tasuta ühistranspordi arvele, kuid see on lihtsustatud lähenemine ja toimis pigem 2013. aastal, kui niigi Tallinnas toimetavad inimesed registreerisid end pealinna elanikeks. Valgast või Võrust ei koli keegi Tallinna, et saaks tasuta bussiga sõita. Tallinna võimalused ja ahvatlused on oluliselt võimsamad.

Meil on palju armsaid väikelinnu ja külasid, kus on justkui kõik inimeste heaks tehtud, pluss on seal rahu ja vaikus. On ainult üks probleem - elanikke jääb vähemaks.

Kuulen hääli, et kui meie poleks ääremaastumise vastu võidelnud, elaks juba 60% elanikke Tallinnas. Igal inimesel on õigus arvata, et just tema on ära hoidnud veel suurema ääremaastumise. Samas on igal inimesel õigus selle jutu peale Tallinna kolida.

Korraliku poliitiku leksikasse kuulub ikka ka muretsemine ääremaastumise pärast.

„Valdade liitumisega kaasneb kohalikele kogukondadele mitmeid väljakutseid - vältida tuleb suurvaldade tekkimisega kaasnevat ääremaastumist.“ (Maaeluminister Tarmo Tamm Lõunalehele 17. veebruaril 2017.)

„Juuni alguses Mihhail Korbilt regionaalhalduse ministri ameti üle võtnud Jaak Aab on seda meelt, et riigil tuleb hakata ääremaastumise ärahoidmiseks senisest märksa rohkem raha kulutama.“ (Põhjarannik 18. juuli 2017.)

„EAS toetab ääremaastumise vältimiseks eeskätt omavalitsuste kergliiklusteid.“ (ERRi uudised 3. august 2017. )

Nõukogude ajal elanud inimesele mõjub selline jutt nagu tollane jutt nõukogude rahva ühtsusest, vene keele ülimuslikkusest või linna ja maa lähenemisest – jutt elab oma elu, inimesed elavad oma elu ega hooli sellest jutust vähematki. Linna ja maa lähendamine tähendas nõukogude ajal ka küladesse kolme- ja viiekorruseliste majade ehitamist, et inimesed saaks keset põlde ja metsi elada „nagu linnas“. Praegu ei tundu selline elu enam ahvatlev. Neile, kes tahavad maal elada, tundub ahvatlev hoopis elu, kus „miski pole linna moodi“, kui Kristiina Ehinit tsiteerida.

Mis on ääremaastumine?

Kas ääremaastumine on see, kui küla jääb tühjaks või kui väikelinnast lahkub paari aasta jooksul iga kümnes elanik? Või mõlemad? Ääremaastumine on lihtsalt üks sõna, millel pole enam tähendust. See on nagu bränd, mille kasutamisega poliitikud loodavad hääli saada. Kui sõita mööda maanteid või raudteid, siis ääremaa ja mitteääremaa vahelduvad nagu mets ja põld. Me ei tea enam, mida tähendab ääremaa ja kus see asub, aga me teame hästi, et ääremaastumise vastu tuleb võidelda.

Kellelegi ei saa keelata suurlinna tulede kutsele järgneda, aga samas peab olema turvaline ja mugav elada ka nendel, kes ei lähe jahtima suure linna võimalusi ja ahvatlusi. Külades on mustkattega tee palju tähtsam kui vallavalitsuse lähedus ja kiire internet on palju tähtsam kui mõnesaja meetri kaugusel asuv kool, mis pole seganud lapsi linna põhikooli viimast. Riigi ja eelkõige kõigi meie õnneks on väga palju inimesi, kellele Tallinna kiire ja närviline elu ei meeldi. See hoiabki ära veel suurema tungi pealinna. Ja eks Tallinna kinnisvara on ka hirmkallis võrreldes väikelinnade või väiksemate kohtadega.

Kui me lõpetaks ära kurtmise ääremaastumise üle, ei juhtuks midagi katastroofilist. Üks mure oleks vähem. Ei ole katastroof, et kohas, kus 100 või 50 aastat tagasi oli aktiivne elu, ei ole praegu elu. Nii lihtsalt on ja mitte ainult Eestis. Võib olla mõnes neist paikadest on 50 või 100 aasta pärast jälle aktiivne elu.

Jaga artiklit

5 kommentaari

R
reede  /   19:35, 10. sept 2017
Maal on tähtsam bussiühendus ja tõõ mitte mingi Aabi lõuapuu ilujutt
L
liigne lihtsustus  /   22:09, 9. sept 2017
samamoodi võib lausuda, et põhiline rahvast tühjaks jooksja Tallinna oli Ida-Virumaa. Mujalt Eestist aga mingi agaramalt Soome.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis