8
fotot
SIRGALA: Neljapäeva päeval on harjutusvälja väravas tavapärane kaitseväe rutiin. Võõrad sisse ei saa. (Aldo Luud)

Kolmapäeval toimunud rutiinne kaitseväe laskeharjutus Ida-Virumaal Sirgalas võttis traagilise pöörde, kui Viru jalaväepataljoni ajateenija Jarmo võttis kätte automaadi, kõndis sellega metsatukka ja tappis end lasuga pähe. Juba järgmisel päeval toimus Sirgalas uus vahejuhtum – noorsõdur laskis endale kuuli jalga.

Ida-Virumaal asuv ligi 3000 hektari suurune Sirgala harjutusväli on üks suurimaid kaitseväe kasutuses olevaid treeningvälju, kus toimuvad tulirelvade lahinglaskmised. Kolmapäeval olid laskmas Viru jalaväepataljoni ajateenijad, kes alustasid ajateenistust juuli algul. Rutiinne laskeõppus võttis ootamatu pöörde pärastlõunal, kui sõduri aluskursust läbiv Jarmo tappis end talle usaldatud teenistusrelvaga. 

Suhtlusvõrgustikus levivad arvukad spekulatsioonid juhtunu asjaolude kohta. Küll pillutakse kriitikanooli kaadrikaitseväelaste suunal, kes vastutavad noorsõdurite väljaõppe ja heaolu eest. Viidatakse ka vähesele kontrollile ja võimalikule ajateenijate kiusamisele. „Virus [Viru jalaväepataljonis] rikutakse üldse palju reegleid. Eriti just ülemad. Mitmel inimesel oli sama mõte seal olles, aitasin nad sealt välja,“ lajatab kodanik kommentaariumis. 

AUTOMAAT: Laskeharjutused on kaitseväes tavapärased. Foto on illustratiivne (Stanislav Moškov)

Reservväelane: esimesed kuud on närvesöövad

Tühipaljale oletusele aga tugineda ei saa, mistõttu selgitab olukorda juuni algul Viru jalaväepataljonis ajateenistuse lõpetanud nooremseersant Arlis. Ta veetis seal 11 kuud ega usu, et traagilise sündmuse võis põhjustada kiusamine. „Kui mina sinna läksin, siis juba esimesel nädalal õppisime kokku hoidma ja üksteist aitama,“ kinnitab ta. Arlise sõnul on esimesed kuud eriti närvesöövad, ent see on väljaõppe jaoks vajalik. Ta ei täheldanud pataljonis viibitud aja jooksul, et elukutselised kaitseväelased oleksid ajateenijaid halvustanud või kiusanud.

Reservväelase sõnul on nii laskelaagrid, laskeväljad kui ka moonapunktid hästi kontrollitud. „Enne laskma minekut antakse kindel hulk laskemoona. Pärast laskmisi kontrollivad instruktorid korralikult üle relvad, salved, salvetaskud, püksitaskud jmt,“ selgitab Arlis. Mehe sõnul on siiski olemas mitu võimalust endale paar kuuli näpata. „Moona kättesaamise ajal on ajateenijal kohustus lugeda ja kontrollida moon üle ning sellest ka ülemale ette kanda. Sel ajal on võimalik 1–2 kuuli ära võtta ja ette kanda, et moon on kontrollitud, puudu on 1–2 kuuli. Siis antakse juurde,“ selgitab reservväelane võimalikku skeemi. 

Foto on illustratiivne (Stanislav Moškov)

Arlise sõnul saab midagi säärast teha vaid siis, kui moonapunkti ümber on palju inimesi, sest üldiselt instruktorid jälgivad ajateenijaid. „Moona võtta pole raske, aga seda peita on maruraske, sest pärast laskmist on üks kontroll. Ja siis pärast laagrit on suur kontroll, kus tood koridori terve enda kapi sisu ja näitad selle üksikasjalikult ette. Iga tasku vaadatakse üle. Kui mehed on korrusel, siis mindi tuppa vaatama – kappi, madratsi alla, mehed käidi üle ka metallidetektoriga. Moona peita on pea võimatu,“ räägib Arlis. 

Traagilise juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei ja Viru ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust. Sellest lähtuvalt ei soovi kaitsevägi seda teemat pikemalt kommenteerida.

Kaitseminister Jüri Luik avaldab kaastunnet hukkunu lähedastele. „Juhtunu on ülimalt kahetsusväärne. Ootame ära uurimise tulemused, mis loodetavasti annavad juhtunu kohta täpsemat infot,“ lausub ta.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Liivi Reinhold kinnitab, et tegemist ei olnud õnnetuse, vaid enesetapuga. Tema sõnul pole ka mingit alust arvata, et mängus võis olla kellegi pahatahtlikkus. 

Ajateenija laskis kuuli jalga

Neljapäeva pärastlõunal toimus Sirgala laskeharjutusel juba järgmine vahejuhtum Viru jalaväepataljoni ajateenijaga – noorsõdur laskis endale automaadist jalga. Kaitseväe peastaabi sõnul jättis ajateenija relva kaitseriivistamata. Kui talle anti korraldus relv kaitseriivistada, tulistas ohutusnõudeid rikkunud sõdur kogemata maa suunas. Automaadist väljunud kuul läbistas ajateenija saapa ja lendas varvaste vahelt läbi, tekitades kergeid vigastusi. Talle anti kohapeal esmaabi ja viidi seejärel Ida-Viru keskhaiglasse kontrolli.

Pataljoniülem Arno Kruusmanni sõnul selgitab juhtunu täpsed asjaolud välja sõjaväepolitsei, samuti suurendatakse pataljonis relvaõppe ja ohutustehnika mahtu.

AUTOMAAT: Laskeharjutused on kaitseväes tavapärased. Foto on illustratiivne. (Stanislav Moškov)

Denes Kattago

Psühhiaater: enesetapukavatsus ei tule pähe üleöö

Psühhiaater Jüri Ennet ütleb, et enesetapukavatsus ei tule pähe üleöö, see on pikem protsess. Suitsiidi eelsoodumuseks on masendus, pikem depressioon ja eksistentsialistlikud mõtted. „Kui inimene oli juba kooliajal tagasihoidlik, siis ei pruugi ta uues kollektiivis hakkama saada,“ ütleb ta ja lisab, et see võib enesehinnangule halvasti mõjuda. Samuti pidev teistega ninapidi koos olemine ja vähene privaatsus. „Võimalik, et midagi jäi ka kaitseväe komisjoni arstidel märkamata,“ toonitab Ennet. Ta märgib, et palju tugevama psüühikaga on missioonidel käinud mehed, kellest üksikud on olnud suitsiidsed. Enamasti on „leevendatud“ probleeme alkoholiga.

Jüri Ennet (Jörgen Norkroos)

Psühholoog: surmasaanuga koos teeninud poisid vajavad tuge

Noorte vaimse tervisega tegeleva Peaasi MTÜ tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa toonitab, et suitsiidide ja ennastkahjustava käitumise tagamaad on väga mitmekülgsed, mängus on psühholoogilised, geneetilised ja kultuurilised faktorid, sageli ka trauma või kaotusega seotud elusündmused.

Anna-Kaisa Oidermaa (Erakogu)

Mida teha, et selliseid asju ei juhtuks?

Eelkõige soovitatakse ennetamiseks depressiooni õigeaegset ravi ja märkamist. Kui kellegi käitumine on muutunud, ta on endasse tõmbunud või suisa mainib surmamõtteid, peaks selle kindlasti jutuks võtma, küsima, ära kuulama ning julgustama abi otsima.

Kuidas aidata noort inimest, et ta saaks hakkama stressi, pingete ja hirmuga, mis võivad uues keskkonnas tekkida?

Elementaarne oleks, et enesejuhtimise oskused õpitakse selgeks juba enne ajateenija rolli astumist. Stressi ja ärevusega hakkamasaamine võiks kuuluda kõige tavalisemate eluks vajalike oskuste juurde, kuid paraku see nii ei ole. Kas või stressijuhtimise põhihariduse andmise peale tasuks mõelda kõigil, kes noortega kokku puutuvad, koolis, ajateenistuses ja kodus. Muutusi ja tundmatuid olukordi tuleb ju kõigil ette ning hea on olla nendeks vaimselt hästi ette valmistatud.

Mis saab nendest poistest, kes teenisid koos surmasaanuga – neil on ju nüüd samuti stress, šokk ja abitustunne. Kuidas neid aidata?

Nendel poistel ja ka teistel lähedastel on nüüd tõesti lisatuge tarvis. Peaks proovima üksteisele toeks olla, jälgida enesetunnet, unerütme, söögiisu ja kasutada võimalusi enese rahustamiseks. Vajadusel tuleb pöörduda ka spetsialisti poole. Seda juhul, kui mõne päevaga on näha, et enesetunne on tugevalt häiritud, näiteks kõrgem ärevustase, kui uni ja keskendumisvõime on häiritud.24 tundi on psühhiaatriline abi kättesaadav suuremates linnades, pöörduda saab perearsti poole, kõige kiirem lahendus on helistada 112. Samuti saab abi veebilehekülgedelt:
http://peaasi.ee/suitsiid/
http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/ 
http://peaasi.ee/enesetapumotete-tunnused/

Jaga artiklit

104 kommentaari

S
sirp ja vasar  /   10:07, 10. sept 2017
Mina võtaksin selle väeosa ülemal pea maha. Poisse kamandada ja nende kallal verbaalselt vägivallatseda oskab, aga nende hingelistest vajadustest ei hooli üldse. Ajateenijad ei ole hingetu kahuriliha, vaid neil kõigil on hing, vajadus hoolimise , ärakuulamise mõistmise ja lohutuse järele.Kui ajateenija kogeb kaiseväes mõnitusi, vägivalda ja ebaõiglust ning ta hingelised vajadused jäävad rahuldamata, muutub selline poiss viitsütikuga pommiks- ta kas sooritab väeosas enestapu, nagu seda tegi see õnnetu Jarmo Jõhvi pataljonis või laseb teda mõnitanud teenistuskaaslased maha nagu tegi seda õnnetu leedu noormees Arturas Sakalauskas 1987.aastal NõUKOGUDE Armee ühes väeosas, kus ta viidi mõnitamise ja peksuga nii kaugele, et ta laskis teenistusrelvast maha seitse teda mõnitanud teenistuskaaslast. Hiljem oli ta psühhiaatrilisel ravil ja tema edasine saatus kujunes kindlasti traagiliseks. Sellest räägib ka otsekohene ja hoiatav dokfilm "Tellislipp" ("Kirpitshnõi flag", NSV Liit 1987). Uuema aja Vene sõjaväest meenub sama võigas kuritöö, kui ajateenijal Andrei Sõtshovil lõikasid teenistuskaaslased peenise maha. Eesti Kaitseväes toimuvada ajateeniate surmad ja vigastused annavad järgmiste aastakäikude kutsealustele sõnumi, et kaitseväe ajateenistus on eluohtlik ja seetõttu hakkavad nad kaitseväest kõrvale hoidma. Ma nõuan: lõpetage jalamaid ajateenijate mõnitamine kaitseväes ja kohelge neid inimlikult, hoolige nende hingelistest vajadustest ja kuulake neid ära!!!
M
mees57  /   19:41, 9. sept 2017
Tere tulemast Eesti sõjavägi! Vene kroonus polnud ka selliseid seike eriti kahe aasta jooksul. Ole ise mees ja kurat võtaks, ära ole äpu!
Baaris on kõik mehed, aga ei saa seda 8 kuud ära oldud..., häbi!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis