(VINCENT WEST)

Olgugi et tänavu septembris minu koolitee ei jätku, sobis 1. september tähistamiseks igal juhul – kas või kellegi teise uute alguste terviseks. Väikelinna peoplatsile koguneski reede õhtul palju rahvast ja melu ei jäänud südasuvistele üritustele sugugi alla: tantsiti, lauldi kogu hingest kaasa ja söögi-joogi ostmiseks pidi järjekorras seisma kümmekond minutit. Ent miski häiris, viis peotuju alla – need olid paksu sigaretisuitsu ja õlletopse hoidvate täiskasvanute vahel silkavad lapsed.

Kurb hakkas. Eks lapsevanemadki tahavad peol käia ja lapsehoidjat pole alati võtta, aga tee mis tahad – mõni üritus lihtsalt ei ole lastesõbralik. Isegi siis, kui lava kõrvale, kus esineb Eesti kõige ropum bänd, on batuudid üles seatud. Rääkimata sellest, et 1. septembril kodus tordi söömisest jäävad paremad mälestused kui igas võimalikus ja võimatus kohas urineerivatest purjus onudest. Suur hulk teismelisi samal üritusel näitab, et aega neid teisigi mälestusi koguda on küllalt.

Siit ka üleskutse: kui „septembris ei joo“ tundub liiga kõva väljakutse, siis „septembris ei joo laste ees“ võiks jõukohane olla kõigile. Ja ärge vedage neid üritustele, kus kõrvale vaadata pole võimalik.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis