Kool algab selgi aastal siinmail traditsioonilisel ajal, seda hoolimata hiljuti igavust kurtva jütsi haridusministrile läkitatud nurinast, et kooliaasta võiks alata varem. Kindlasti pole see enamiku silmis populaarne ettepanek, nagu ka kunagise haridusministri Jaak Aaviksoo värske ettepanek alustada kooliga juba 1. augustil. Tundub ju kummaline ravida siinsetel laiuskraadidel laste kroonilist kooliväsimust õppeaasta veelgi pikemaks venitamisega. Õppeaasta lõpp on tasahilju veninud kunagisest mai lõpust ju peaaegu jaanipäeva alla. Pigem tuleb esmalt täita juunikuine õpe sisuga, mitte formaalselt koolipäevade arvu täisvenitamisega.

Samas pole kooliaasta algus sugugi meie hariduselu põhiprobleem. Ei mäletagi enam aegu, kui poleks räägitud kohe-kohe pensionile siirduvast õpetajate põlvkonnast ja muretsetud selle pärast, miks noored kooli tööle ei kipu. Aastaid on põhiprobleemiks peetud pedagoogide madalat palka. Arvestades, et õpetaja keskmine palk on pärast pikka tagaajamist jõudnud järele riigi keskmisele, võiks ju rahul olla. Seda enam, et haridusminister usub aasta lõpus keskmise kerkivat 1300 euroni ja praegune võimuliit lubas ametisse astudes 2019. aastaks isegi 1600 euro suurust keskmist. Kuid perutav majandus ja kiirenev inflatsioon tähendavad ka riigi keskmise tõusu ja nii ei pruugi 1600 euro ostujõud olla paari aasta pärast enam see, mis praegu. Pealegi töötavad vaid pooled õpetajad täiskoormusega, seega kõrge keskmine palk on paljuski vaid statistiline näitaja.

Miks aga noored ikkagi kooli tööle ei kipu, kui õpetajate palk juba peaaegu vastab noorte palgaootustele? Pikka aega koolis makstud kesine palk ja õpetaja surumine klienditeenindaja õigusteta seisusse on oma töö teinud. Ameti prestiiž on madal ja see on suures osas ka poliitikute teene, kes on ära kasutanud õpetajate leplikkust, sest palkade tõstmisel on pedagoogid alati olnud punase laterna rollis.

Ükski noor ei kibele madala sotsiaalse staatusega ametisse, et olla seal ühiskondlik jalamatt. Prestiiži saab tõsta küll aasta õpetajate riikliku autasustamisega, kuid tänapäeva ühiskonnas määrab paljutki teenitav raha. Pikka aega sissetulekuilt õpetajatega samal pulgal olnud arstid on end praeguseks maksma pannud ja saavad viimastega võrreldes mitu korda suuremat palka. Kui me ei taha, et noort põlvkonda harivad kas erihariduseta õpetajad või koguni Jänku-Jussi libavideod, pole meil hariduse väärtustamisest pääsu. Mida varem poliitikud selle ära jagavad, seda parem meile kõigile.  

Jaga artiklit

9 kommentaari

K
Kõigepealt oleks Eestil talente vaja,  /   14:57, 1. sept 2017
kes töömesilastele palka maksaksid. See pole ju palk, millest räägitakse. Sellist raha saab mujal, kodus istudeski.
V
viieline  /   09:10, 1. sept 2017
Igale õpetajale TUGIISIK - kas siis jäävad vait ükskord!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis