Põhja-Tallinna linnaosale on suur uimastisõltlaste arv väga tõsine probleem. See on avaliku korra ja heakorra, aga ka sügav sotsiaalne probleem. Eesti uimastipoliitikat tuleb muuta. Olen kindel, et kui tahaksime, suudaksime selles valdkonnas teha olulise pöörde. Saaksime õppida nende Euroopa riikide kogemustest, kes on juba teinud teisiti ja saavutanud häid tulemusi.

See tähendaks, et kuritegevust oleks oluliselt vähem. Aga ka seda, et ükski laps ei peaks ühissõidukis enam kartma uimasteid tarvitanud täiskasvanuid. Kahjuks eelistab enamik poliitikuid selles küsimuses pea liiva alla peita ja rääkida meeldivamatest asjadest.

Eelmine valitsus pidas väga tähtsaks, et ELi eesistumise ajaks tuleksid Põhja-Tallinna tänavatele isesõitvad bussid. Meeletu raha pandi nende teosammul veerevate sõidukite alla. 77 eurot kilomeetris, arvutas keegi välja. Uskuge mind, viimane asi, mida Põhja-Tallinnale vaja oli, olid need ukerdavad plastmassist bussikesed. Samal ajal kui süstlavahetusbusside ostmisest alles räägitakse.

Kahjuks need, kes selliseid otsuseid teevad, ei sattu ilmselt mitte kunagi Koplisse Sirbi kaupluse kanti või Sõle tänavale endise Rahu kino juurde või veel paljudesse kohtadesse Põhja-Tallinnas.

Mis puudutab konkreetselt süstlavahetusteenust, siis ma olen selle vajalikkust kõvasti kaitsnud ja selle eest ka kõvasti kriitikat saanud. Lihtne on olla populist ja öelda, et saadame kõik uimastisõltlased üksikule saarele sundravile. Mis saart selleks pakutakse, küsin vastu – Kihnut, Ruhnut või Vormsit?

Tegelikult on selliseid keskuseid väga vaja. Üks põhimõtteline punkt, milles mul on hetkel selle valdkonna ametnikega väga tõsine eriarvamus, on see, et kindlasti ei ole mõistlik süstlavahetusteenust osutada elumaja esimesel korrusel.

Elumaja alla sobivad väikepoed ja kohvikud, mitte süstlavahetus. Sellele olen vastu mina, linnaosa, kohalik halduskogu ja paljud teised.

Mida teeb riik, keda antud juhul esindab minister Ossinovski? Ta surub oma lahendust iga hinna eest jõuga läbi, palgates suhtekorraldajaid meid mustama ja advokaate meiega vaidlema.

Kui kogu see energia ja raha panna probleemi lahendamisse, siis võiks meil juba täna olla kahe kolmandiku võrra vähem narkomaane, kahe kolmandiku võrra vähem kuritegevust ja kahe kolmandiku võrra rohkem aega ja vahendeid, et hoolitseda nende eest, kes seda vajavad – nagu näiteks vähekindlustatud peredes kasvavad lapsed ja üksi elavad eakad inimesed.

Jaga artiklit

9 kommentaari

.
....  /   13:03, 30. aug 2017
KUI seda asutust üldse vaja on, siis on selleks Põhja-Tallinnas olemas täiesti sobiv koht! MIKS seda isegi ei arutata, vaat see on küsimus. Kes kardab? Narkarid ilmselt mitte, sest nende tegevus sealsamas (ja avalik ihumüük) seda ilmestab. Vaadake Sõle tänava poolt Pelgulinnas asuvat politseimaja - sel on just sealpool üks imelik hooneosa, mille ees on lage muruplats ja see ka aiaga piiratud. Seal on ruumi kas väikese juurdeehituse jaoks või saab sinna panna sobiva(d) soojaku(d), kus saab toimetada. Juurdepääs on hea ega ole seal ka otseselt ei lasteasutusi ega ka elumajade sissepääse.
V
Võiksite  /   10:00, 30. aug 2017
Pakirobotitega proovida, tuleb toob ise kohale uue süstla koos mürgiga

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis