Kinnisvara uudised
city24 pilt (city24)

Reedel jõustub uus riigihangete seadus, mis langetab ehitustööde riigihanke piirmäära, tõstab lihthanke piirmäära ning loob alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele.

Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid, teatas rahandusministeerium

"Soovime tagada, et nii riigisiseste kui rahvusvaheliste hangete korraldus oleks sujuv ning parimate tehniliste võimalustega. Võimalikult töökindla ja kasutajasõbraliku registri loomiseks kaasame arendusprotsessi pidevalt ka pakkujate ja hankijate esindajad, et täielikult e-hangetele üleminek oleks võimalikult mugav," ütles riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane juunis.

Samuti loob seadus eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele (VKE) paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Seadusega edendatakse väärtuspõhiseid hankeid. Pakkumuste hindamine saab ka edaspidi toimuma esmajoones hinna ja kvaliteedi alusel, kuid võimaldades seni kehtinud seadusega võrreldes rohkem arvestada keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte. Uuteks võimalusteks on näiteks pakkumuse hindamine lähtuvalt olelusringi kuludest või keskkonnamõjudest.

Olulise muudatusena annab uus seadus hankijale võimaluse kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil ning nõuda lisadokumentide esitamist üksnes edukalt pakkujalt. Kuivõrd ka eduka pakkuja kontroll toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside alusel, väheneb nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormus.

Seadus näeb ette uue hankemenetluse liigi – innovatsioonipartnerluse, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Väikesemahulisteks muudatusteks peetakse 10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.

Samuti lühenevad pakkumuste esitamise tähtajad. Kui seni võis pakkumuste esitamise minimaalne tähtaeg olla rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral kuni 52 päeva, siis uue seaduse kohaselt saab see avatud hankemenetluses olema kuni 35 päeva. Ehitustööde tellimisel on tähtajad lähtuvalt nende riigihangete keerukusest 10 päeva võrra pikemad.

Senisest paindlikumaks ja õigusselgemaks muutub ka kontsessioonide andmise menetlus. Seaduses on nõudeid ehitustöö ja teenuste kontsessioonide andmiseks ühtlustatud, nähes võrreldes seni kehtinud seadusega ette paindlikumad reeglid. Uuenduste kohaselt on alati võimalik ettevõtjatega läbi rääkida.

Paindlikumaks muutuvad hankelepingu muutmise võimalused. Lubatud on nii hankijale eelnevalt ette nähtavad ja riigihanke alusdokumentides sõnastatud muudatused kui ka hankijale eelnevalt ettenägematud muudatused. Viimasel juhul on sätestatud lisatingimus, mille kohaselt ei ühegi muudatuse väärtus ületada 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.

Siiski kehtib igale lubatud muudatusele piirang, et sellega ei muudeta hankelepingu üldist olemust. Viimane on määratlemata õigusmõiste, mille juhtumipõhine sisustamine jääb vaidlustuspraktika kujundada. Väikesemahulised muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta, mis on asjade ja teenuste puhul kuni 10 protsenti  ja ehitustööde puhul kuni 15 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Hankelepingut on võimalik muuta ka juhul, kui sellise muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.

Hankijale antakse võimaluse hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtja, mis on oluliselt või pidevalt rikkunud varasemaid hankelepinguid.

Oluline on arvestada, et sätte kõrvaldamiseks peab olema eelnevalt sellise ettevõtja suhtes rakendatud sanktsioone.

Kasutusele võetakse heastamise instrument ja ettevõtja võib hankes osalemiseks maksuvõla ära maksta. Ettevõtjale antakse võimalus tõendada, et vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule on ta rakendanud meetmeid oma usaldusväärsuse tagamiseks, mille tõttu võib hankija kaaluda tema hankemenetlusest kõrvaldamata jätmist. Kui ettevõtjal on maksuvõlg, tuleb talle anda võimalus see tasuda või ajatada.

Õigusselguse huvides ühtlustatakse maksuvõla mõiste riigihangetes maksuvõla mõistega maksukorralduse seaduses, maksuvõla miinimumsumma saab seega olema 10 eurot senise 100 euro asemel.

Lisaks tekivad seadusega täienevad alused sisetehingute sõlmimiseks. Sisetehingut saab edaspidi kohaldada ka viisil, et kontrollitav üksus ostab või tellib teda kontrollivalt hankijalt alt üles, või horisontaalselt, kus lepingu osapoolteks on kaks sama hankija kontrollitavat üksust. Ilma riigihanget korraldamata on võimalik leping sõlmida ametiasutuste vahelise koostöö raames, mille puhul osutavad pooled oma ülesandeks olevaid avalikke teenuseid ühiste eesmärkide täitmiseks, juhindudes üksnes avalike huvidega seotud kaalutlustest ja eeldusel, et koostööga seonduvast tegevusest toimub avatud turul alla 20 protsendi.

Seadusesse viidi muudatus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli regulatsiooni kohta. Niinimetatud kõrvalekalde protsendi meetodi kasutuselevõtt ehitustööde riigihangetes tähendab, et hankijal on õigus küsida pakkujalt selgitust tema pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta.

Samuti kehtestati seaduses alltöövõtjate kaitse regulatsioon. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustuvad täiendavad sätted alltöövõtjate kontrollimise ja neile tasu maksmise lisatagatiste kohta ehitustööde hankelepingutes.

Vaidlustusmenetluses saab vaidlustuskomisjon hakata välja mõistma vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud alates 2019. aasta 1. jaanuarist.

Riigikogu võttis riigihangete seaduse vastu juuni keskel teisel katsel 66 poolt- ja 24 vastuhäälega. Üks saadik jäi erapooletuks. Esmakordsel kolmandal lugemisel mai alguses kukkus riigihangete seaduse vastuvõtmine läbi, sest selle poolt hääletas 49 riigikogu liiget.

Allikas: BNS

Foto: Scanpix

Loe lisaks: Reedel jõustub uus riigihangete seadus

Jaga artiklit

5 kommentaari

E
et siis  /   21:06, 9. sept 2017
mitu nädalat see aega võtab?
V
Võtame puhkuste ajaks ajutisele tööle riigihankespetsialisti :)  /   19:38, 6. sept 2017
"..., siis uue seaduse kohaselt saab see avatud hankemenetluses olema kuni 35 päeva."
Kui ülemus saabub 35-päevaselt riigiteenistuja puhkuselt, siis on hange juba alustatud, toimunud ja lõpetatud. Laiutab käsi ja ütleb, et ta ei tea midagi.

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
teet.teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis