(Tiina Kõrtsini)

Keskerakondlase Oudekki Loone äsjane avaldus Eestist kui natsiriigist ning tema tänu Eestisse kommunismiohvrite konverentsile tulekust loobunud Kreeka ministrile kinnitab ilmekalt, et Eestis kehtib endiselt sõnavabadus. Seda isegi juhul, kui Loone tegemistest häiritud on tema vaated hukka mõistnud või lubanud talle koguni üheotsapileti Kreekasse sõitmiseks välja teha.

Nõukasüsteemist pääsenuna pole meil isegi veerand sajandit hiljem ühiskondlikku survet kommunistliku ideoloogia ümbermõtestamiseks. Loone on sellele teele asunud, kuigi mitte selliste lubaduste eest ei osutunud ta riigikokku valituks.

Kuid mitte ainult Loone, vaid nii mõnegi teise poliitiku puhul kerkib õhku küsimus, kas nende puhul on tegu ikka sisuliste vaidlustega valimiseelsetel kuumadel teemadel või pelgalt epateerimisega valijate tähelepanu võitmise nimel. Yana Toomi puhul meid vaevalt üllatab tema kui europarlamendi saadiku ujumine oma tegemistega vastuvoolu meie avaliku arvamuse ja Eesti riigi seisukohtadega. Edgar Savisaargi tuli välja kohalikele valimistele oma nimekirjaga lootuses koguda hea häältesaak, kuigi muutunud sisepoliitilises oludes on tema võimalused isegi valimisedu korral lubaduste elluviimiseks üsna ahtakesed.

Pole ka juhus, et siin toodud nimede puhul on tegu ühe erakonna liikmetega. Olukorra teeb veelgi segasemaks, et neist Toom on vähemalt vormiliselt jäänud truuks Keskerakonna pealiinile, Savisaarel on oma nimekiri ja Loone pole Savisaare nimekirjas. Nii pole tarvis mõistatada, miks Jüri Ratas parteijuhina peab erakonnaliikmetele kirju kirjutama, milles paremate variantide puudusel Savisaart muudkui taunib. Valijale jaoks on olukord aga skisofreeniline, kui ühe ja sama partei liikmete seas aetakse sedavõrd eriilmelist poliitikat.

Et nii Toomi kui Savisaare valijad on peamiselt venekeelsed, siis kohalike valimiste kontekstis tähendab see, et nende seas on tõenäoliselt palju  valimisõiguslikke Vene kodanikke ja kodakondsuseta isikuid. Poliitik võib nende toel õngitseda küll korraliku isikliku häältesaagi, kuid on see ikka Eesti riigi huvides, kui osade poliitikute tegevus keskendub mittekodanikele meeldimisele ja hiljem nende tahte elluviimisele – kui valimistulemustejärgne matemaatika seda lubab?

Jaga artiklit

34 kommentaari

A
ain  /   06:35, 29. aug 2017
räägitakse ikka ja jälle kommunismi ohvritest-aga plakatitel on kommunistid jällegi volikogudesse trügimas??!!! kus siis nüüd see ohvrite toetus on???
kommunist lauristin tahab brüsselist tartusse volikokku kolida????
kui palju peresid saatsid lauristinid siberisse ja ülekuulamistel piinapinki
M
Mõtlik  /   15:52, 28. aug 2017
Inimühiskond baseerub valitsemisel. Võõrad inimesed valitakse võõraste poolt valitsema. Võõraste inimeste abiga liidetakse territooriumid "omadega". Nii see rändlusvallutus toimubki! Ajaloost võib nii mõndagi õppida ja järeldada! Venemaa anastab rahvaid oma riigipiire laiemaks nihutades. "Sõnavabaduse" ja "demokraatia" taha varjates on maailmas palju kuritegusid sooritatud! Kas hallid inimesed on tõesti nii usaldusväärsed, et agressorriigi kodanike jäänukitena (põhiliselt endised sõjaväelased ja nende järelkasv) on saanud teise riigi saatuse otsustajad? Kes mängib tulega, võib peagi ka maja maha põletada!....

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis