(Aldo Luud)

Paljusid ärritas TÜ stomatoloogiakliiniku juhataja reljeefsena tundunud avaldus: kui inimesele on 30 eurot selline raha, et tuleb kas arsti vahetada või visiidiaeg edasi lükata, siis pole ka arstile teda vaja. Jutt käib riikliku 30-eurose hambaravihüvitise kasutamisest. Segadus hüvitise kasutamisaja algusega pani hinnatundlikumaid patsiente oma visiidiaegu muutma. Me ei räägi praegu sellest, miks hambaravi on Eestis meiega sama elatustasemega riikidega võrreldes sedavõrd kallis.

Kuigi 30 euro suurune hüvitis katab vaid väikese osa enamiku ravikuludest, on see siiski mõeldud julgustama arsti juures ravi alustama ka neid inimesi, kes seni pole seda peamiselt rahanappuse tõttu alustanudki. Nagu ilmneb seda võimalust kasutanute arvust, on inimeste huvi suur, mis omakorda kinnitab vajadust sellise teenuse järele. Selliseid inimesi kliinikujuhi avaldus pigem peletas eemale kui julgustas hambaarsti juurde tulema.

Kuigi võis jääda mulje, et inimeste tervise asemel huvitab hambaarste rohkem patsientide rahakoti sisu, oli mõte pigem muus. Unarussejäänud hambaid ei saa tõepoolest ravida mõne visiidi jooksul hoogtöö korras, vaid tähendab patsiendi ja arsti pikemaajalist koostööd. Pigem tuleb tunnustada inimest, et ta soovib riigi toel hambaravi alustada. Hoopis ise teema on, kust saada raha raviga edasiminekuks.

30 eurot on vähegi tulemuslikuks raviks ilmselgelt liiga vähe. Rohkem tuleks mõelda ennetamisele, selmet likvideerida praegu tagantjärele kahju, mis tekkinud aastate jooksul, mil riik hambaravi üldse ei hüvitanud. Halb, et oleme elatustasemelt endiselt seisus, mis sunnib inimesi 30 euro nimel visiidiaegu ümber tõstma ja muud moodi rabelema. Aru võib saada ka arstidest, kes patsiendi hammaste seisukorda nähes mõistavad, et 30 euroga pole seal midagi teha. Sama pettunud on ka patsiendid, saades teada, et olukord on nende sissetulekuid arvestades sama hea kui lootusetu.  

Inimeste hambahügieeniharjumused võivad olla väga erinevad. Kui aga inimene on otsustanud riigi poolt pakutavat ravi alustamise võimalust kasutada, siis kliinikud saavad alustada kasvõi hambaharja kasutamise õpetamisest?  

Jaga artiklit

2 kommentaari

I
Ille  /   16:01, 25. aug 2017
Igaüks väärib arstiabi, aga eelmine valitsus nullis ära paljudes kohtades selle võimaluse. Hambaravi on kallis, sest eelmisel valitsusel tuli sõjamoona osta ja abistada meist rikkamaid riike. Keskerakondlik valitsus suunas meditsiinile raha, aga ega kõike kohe ei jõua paremaks muuta eelmiste laastamistööd arvestades. Kõik võtab aega.
M
Minna  /   09:35, 25. aug 2017
Kui riik lubas kompenseerida inimestele hambaravi, siis oleks tore ka seda lubadust täita. Praegusel juhul peab aga ARST inimesele ravisummast osa kompenseerima ning osutama RIIGILE krediidiandmise teenust - see aga pole arstide töö. Lisaks sellele kulutab arst oma aega veel patsiendi andmete kontrollile ja haigekassale andmete edastamisele - seda TÖÖD, mille eest maksti palka kunagi haigekassa andmetetöötlejatele, ei kompenseeri arstile keegi. Riigitöötajatele makstakse kinni kõik ületunni tööd, lisatööd ning makstakse ka tulemustasu. Nüüd äkki tahetakse eraettevõtjatelt saada TASUTA teenust, et rahvale antud lubadus saaks täidetud. See kes lubaduse andis, see ka seda täitku!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis