24.augusti Õhtulehes rehkendas ajakirjanik Vambola Paavo, kui ahne on Eesti toidukaupmees. Esmalt postuleeris Paavo et „kui mujal maailmas on kasum 10-15 protsenti, siis Eestis tasub hakata äri ajama, siis kui juurdehindlus on mitmekordne.“

Esiteks on Eesti jaekaubanduse juurdehindlused ühed Euroopa Liidu madalaimad (umbes 25%), oleme pingereas tagantpoolt seitsmendal kohal. Teiseks on jaekaubanduses üle Euroopa kasumimarginaalid 1-3% vahel, mitte 10-15% nagu ajakirjanik kirjutab. 3% kasumist räägime riikides, kus jaekaupmehel hästi läheb ja konkurents ei ole liiga tihe. Eesti marginaalid toidukaubanduses jäävad pigem 1% kanti, pigem saab rääkida alalhoidlikust majandamisest kui ahnusest või liigkasuteenimisest.

Teiseks juurdles Paavo, et „riik võib käibemaksu mõne protsendipunkti võrra ju alandada, aga kas kaupmehed tulevad aktsiooniga kaasa?“ Vastus on, et jah, tulevad küll. Eestis on jaekaubanduses konkurents piisavalt tihe ning surve hinnas võistelda motiveeriv, et käibemaksu alandamine näiteks puu-ja köögiviljadele väljenduks kohe ka hinnalanguses. Meie mahud on väikesed ja vedu siia kallis, mis tarbija jaoks paratamatult hindu suurte ja kesksete riikidega võrreldes kergitab. Arvestades tänast riiklikku tervisepoliitikat, mis püüab hinnatõusuga ebatervislike toodete taskukohasust vähendada, oleks hea vastumeede tervislikuma toidu maksukoormuse langetamine ja soodsamaks muutmine.

Kolmandaks - ainult võimalikult soodsale hinnale orienteeritud Läti piirikauplused on nii odavad, kuna neid soosib Läti maksupoliitika ja teiseks ei ole seal investeeritud kaupluse keskkonda, innovatiivsetesse makselahendustesse, personali ja kõigesse muusse, millesse panustavad tavapärased Eesti jaeketid, kes loovad meile tänapäevast ja mõnusat ostukeskkonda. Säästupoode on meil Eestis ikka olnud, kuid enamik inimesi ei soovi 2017.aastal külastada kauplust, kus maksmine käib eelkõige sularahas, riiulite asemel on kaubaalused, värskeid tooteid nagu piim, liha ja puuviljad müügil ei ole ning pood näeb välja nagu kõle vaheladu. Juurdehindluse arvelt kaupmehed ostukeskkonda ülal hoiavad ning arendavadki.

Neljandaks, alkoholi saab Lätile väga sarnase hinnaga ka Eesti kauplustest, kui seda soetada kampaaniapakkumiste ajal. Neid toimub igas ketis pidevalt ning nutikad tarbijad kasutavad kampaaniaid ka usinalt ära kõiksugu toodete puhul. Kui kütusekulu sisse arvestada, on kampaaniahinnaga kodupoest ka alkoholi üldjuhul soodsam osta kui Lätti sõita. Vahe tuleb sisse suurte koguste ostmisel ning siin tõepoolest on efekt nii tarbija rahakotile, riigi maksulaekumistele kui Eesti jaekettide käibelangustele märkimisväärne.

Mis puudutab konkurentide lisandumist juba niigi tihedale turule, siis see peaks tõepoolest tarbijat rõõmustama. Konkurentsivõimeline turg toob eestimaalastele kaasa rohkem valikuid ja uuendusi, parema kvaliteedi ning suuremad soodustused. Jaekettide ostujuhid peavad iga päev läbirääkimisi toidutootjatega, saavutamaks tarbijatele võimalikult soodsaid hindu, kampaaniaid ning hoidmaks oma poeketti konkurentsis.  

Jaga artiklit

57 kommentaari

J
just  /   10:14, 29. aug 2017
investeeritakse personali ja viina-õluta saab kampaania ajal ka meie kauplustest läti hindadega! Tore! Joome siis kui marketites on allahindlused!! :)
H
hmm  /   19:41, 27. aug 2017
kkkk

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis