33 kommentaari

O
oli mis oli,  /   17:27, 20. aug 2017
aga vähemalt pardi sulgi saia sisse ei pandud, nagu seda tänapäeval tehakse, et saiad kohevamad ja õhku täis tuleksid.
O
Oli nii  /   17:12, 18. aug 2017
Minu vanaisa ehitas endale uhke maja 1912.aastal - 300 m2, 4 suurt tuba, samuti suur köök, kunstipäraste akendega balkon, mida kutsuti klaastrepiks, sahver, vöörus. Suured aknad, seintel tapeedid, värvitud laed ja põrandad. Maja juures oli suur kinnine hoov,kus olid hobuste ja sealaudad, lisaks eraldi suur loomalaut, saun ja 2 aita, maja taga kuivkäimla. Talu oli Põhja-Eestis ja vanaisa keskmiselt jõukas mees, tal oli maad ja metsa, ka 6 last, kes kõik said haritud. Igal laupäeval käidi saunas ja pesti kõik põrandad ja pesud. Ma ei ole niisuguseid asju küll näinud nagu siin artiklis kirjas. Võimalik, et mõnel vaesel ka nii oli, ei tea, pole kuulnud ega näinud. Ka vanaisa sünnimaja tean - see oli veidi väiksem ja madalam, aga siiski puhas koos kõrvalhoonetega, samuti esivanemate kunagine ammune rehielamu, kus pool maja oli loomalaut, aga need ei olnud elutoas nagu vanaisa rääkis. Mis kole jutt siin levimas?
K
Krõõt  /   11:00, 18. aug 2017
Huvitav kust sellised andmed pärinevad.Maas sõnnikukiht.Vaesemates majades olid MULDPÕRANDAD.Need tallati nii kõvaks et neid sai ilusti pühkida.Soojematel ilmadel käidi alati peale päevatööd ennast tiigis--mis oli ka peaaegu iga talu juures olemas, -pesemas.Kaevu küll polnud igas talus.Pesu pesti kord nädalas Loputati tiigis külma veega nii et käed punased.Talvel toodi vesi sauna soojenema ja saunas jäi tavaliselt sooja vett ka järgi.Lõuna Eestis oli vähemalt pea igas talus saun või siis käidi naabrite juures.Meil käis 3 peret ühes saunas.Tiik oli ka algul 2 perega kahasse .Hiljem omale.Vanasti magati ---tõesti vanasti mitte 60a.tagasi..--magati põhukottidel.Põhku vahetati 1-2 korda aastas ja need olid puhtamad kui nüüd 10a.kasutusel olevad madratsid.Lauda riided olid küll mustad.Neid pesti harvem ja said rutem mustaks.Aga neid hoiti esikus või saunaeesruumis.Vanasti pesi ennast eestlane rohkemgi veel kui memmekesed tänapäeval kes hoiavad igat veetilka sest raha läheb rohtudele.Ise olen üle 60a.Aga vanasti elust rääkis vanaema.Pere puhkus olenes perenaisest.Prussakaid polnud kindlasti rohkem kui Lasnamäe korteris.
M
maalaps  /   15:45, 18. aug 2017
Minu vanaema magas põhukotil veel siis, kui ma väike olin ja me pugesime vanaemale tihtipeale kaissu. Kui põhku vahetati, pesti kott ka puhtaks, see värske põhu lõhn oli väga mõnus.
M
maalaps  /   13:55, 17. aug 2017
Mul raamat praegu poole peal, täitsa huvitav lugemine on, aga selle puhtuse koha pealt olen küll mitmel puhul teisel arvamusel. Olen ise maalaps 60+, meil küll mingit mustust kodus ei olnud - igal laupäeval pesti värvimata laudpõrandad puhtaks, voodipesu oli puhas, kui tihti vahetati, täpselt ei mäleta, heegeldatud voodikatted ja laudlinad olid ja tikitud padjad Lutikaid-prussakaid pole kodus olnud, täid saime vennaga koolist ja mäletan, kuidas vanaema pahandas, et on ikka igasugu räpaseid kodusid, kus laste päid ei suudeta söödikutest puhtad hoida. Loomatoitu ei keedetud köögis, lauda juures oli eraldi katel. Ei olnud meil mingi suur ja rikas elamine, väga väike ja suht vaene, aga puhas oli küll. See ikka sõltub inimestest, mitte ajast.
P
Puhtusest  /   10:59, 17. aug 2017
Paarkümmend aastat tagasi kuulsin ligi 100 aastase auväärse Soome kindrali arvamust oma lapsepõlvest. Mees ütles,et kasvas lapsena õnnelikul ajal,mil igast Soome järvest võis juua puhast vett. Nii oli ka Eestis. Sellist reostust milleni oleme jõudnud pole kunagi varem olnud.
A
Andres  /   16:12, 16. aug 2017
Pärdi raamat on huvitav, kõik eestlased peaksid seda lugema. Aga kuidagi arvata, et sakslased meile puhtuse ja kultuuri tõid – ei tundu õige. Mulle tundub hoopis, et eestlaste olme oli selline, nagu ta oli, just seetõttu, et eestlased ei olnud oma maal peremehed ega otsustajad, vaid pärisorja, võiks isegi öelda: sageli mõisate orjade staatuses. Üldjuhul ei olnud eestlastel võimalik kasutada seda ressurssi, mida mõisad neilt kokku riisusid. Seda heidaks mina ette just valitsevatele klassidele, eeskätt paraku sakslastele.
  /   12:26, 17. aug 2017
Miks peaks iga eestlane sellist jampsi lugema? Iga ilmunud raamat ei tähenda automaatselt väärt lugemist.
A
Andres  /   18:27, 18. aug 2017
Iga eestlane peaks sellepärast seda lugema, et tegemist on akadeemilisel tasemel ja hästi kirjutatud raamatuga, mis annab aimu meie minevikuoludest. Keda minevik absoluutselt ei huvita, see siis ehk tõesti ei pea lugema, aga olen märganud, et enamasti on igaühel mineviku kohta siiski oma arvamus.
Raamat ei räägi sellest, kuidas kõik eestlased täiuslikus räpasuses elasid, vaid sellest, et oli nii- ja naasuguseid kodusid, kusjuures enne 20. sajandit ja 20. sajandi alguseski ei olnud üldine puhtusestandard (erandeid muidugi oli ka) sugugi niisugune, nagu meile võiks tunduda. Kindlasti ei ole selles raamatus valetatud.
A
Andres  /   18:29, 18. aug 2017
Unustasin lisada, et raamat on kirjutatud teaduslike andmete põhjal ja teema ei ole õhust võetud. Vt. nt. 2004. aastast:
http://www.ohtuleht.ee/157645/peldik-tuli-eestlase-ellu-suure-sundimisega
A
Andres (lisan)  /   18:30, 18. aug 2017
Raamat on kirjutatud teadusandmete põhjal ja teema ei ole õhust võetud. Vt. nt. 2004. aastast:
http://www.ohtuleht.ee/157645/peldik-tuli-eestlase-ellu-suure-sundimisega
P
Pets  /   13:03, 16. aug 2017
Kui see on esitatud üldistusena meie esivanemate eluviisi kohta ca 100 kuni 120 aastat tagasi on tegu lihtsalt lobaga. Minu esivanemate hooned kesk-Eestis on sellest perioodist pärit ja ka terve rida lähedal asuvaid taluhooneid samuti. Isegi sealsed kunagised rehielamud olid ehitatud selliselt, et loomad ja inimesed elasid eraldi hoone osades. Töde on, et köögis keedeti küll sigadele körti ja hiljem aurutati kartuleid. Tube on seal kandis hoonetes valdavalt neli-viis, pesemiseks kasutati talvel kööki toodud suurt vanni mis suvel viidi välja ja leidis siis ka ilusa ilma korral kasutust seal. Mitmel talul oli juba möödunud sajandi vahetusel ehitatud saun. Tõsi, et vesi tuli enamikel juhtudel õues asuvast kaevust. Sada aastat tagasi hakati seal kandis eluhoonetest eemale ehitama ka lautu, talle ja heinaküünisid. Peldik ehitati küll eluhoonest eemale ja oli ka talvel külm. Huvilised võiks muidugi minna ja vaadata mõnd talumuuseumi, ka neid on üsna tõepäraselt säilinud. Ka on kirjutatud raamatuid Eesti saunade kohta mida poleks paha lugeda. Paistab juba tükk aega, et kellegi tellimusel on vaja väga meie enesehinnangut madaldada ja seda kõigis valdkondades.
M
Memm Petsile  /   11:04, 18. aug 2017
Nii elatigi maal aga mitte räpa sees.Kui üks pere oli räpakoll ja10 peret pole siis miks kirjutatakse et eestlased olid räpased.
O
Otse brjusselist ja shotshide rahaga.  /   00:10, 16. aug 2017
Jajahh häbenegem kõik koos! Eesti Ajalugu 3!
Mida veel annab välja mõelda!?
  /   18:31, 15. aug 2017
igal ajastul on räpakotte leidunud,on neid tänapäevalgi piisavalt kui tänavatel liikuvaid bomže vaadata.ja eestlane käis vähemalt korra nädalas korralikult saunas,enamik tolleaegsest aadlist aga ei teadnud hügieenist tuhkagi,vannis käidi ka särgid seljas.
T
Tundsin vana ohvitseri,kes oli tsaariajal oli Toompeal üles kasvanud.   /   20:52, 15. aug 2017
Tema ema oli kuberneri kokk. Ta rääkis üksikasjaliselt mulle Toompea haisudest. Kõikidel majadel oli aken kust visati välja solk ja tühjendati ööpotid. Kõige hullem olla olnud kevadel kui see kõik sulama hakkas. Isegi Prantsuse kuninga lossides polnud tualette..
Ä
Ära plära,   /   21:32, 15. aug 2017
saunugi polnud, need üsna uued asjad. Korra nädalas saunas- ära aja naerma.
P
plära?  /   21:46, 15. aug 2017
Saun ning saunatava on kõigi läänemeresoome rahvaste juures tuntud ja teatud väga ammustest aegadest. Eesti talusaunade kaugema ajaloo kohta võib teavet saada üksikutest kirjalikest allikatest alates 13. sajandist, kus enamasti kõrvalteatena mainitakse ühes või teises kandis sauna olemasolu.
http://www.savvusann.ee/index.php/et/suitsusaunast/ajalugu
http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Knowledge&area_id=0&id=149
M
Mõelda viitsid?  /   22:36, 15. aug 2017
Küttepuud olid nii hinnas, sest nende tegemine oli üüratu vaev ja mitte keegi ei kütnud iga nädal sauna.
  /   09:35, 16. aug 2017
kütsid ikka küll iga nädal sauna.igal talul,ka kõige väiksemal,oli oma metsatukk,kust puid raiuda.sa oled vist kuskilt mujalt pärit kui eestist,seepärast pole kohaliku rahva kommetega kursis?
V
Väga kursis olen  /   17:34, 16. aug 2017
Rahvusromantikute poolt 19 sajandil loodud ja sakslaste kontrollitud uus ajalugu, mida meile pähe taotakse on jama. Kõik need takused heasüdamlikud märsilohistajad murumütsides, orjaöö ja muu jama.
Tegelikkus on karm- peale Põhjasõda, ikaldusi ka katku vähenes rahvaarv katastroofiliselt ja rahvas mandus kõiges. Paistab, et pole siiamaani sellest üle saanud.
  /   18:45, 16. aug 2017
sina oled selle mandumise elavaks näiteks jah.
  /   12:29, 17. aug 2017
Mandumine saavutati läbi järjekindlate poliitikate, suunatud tapatalgute, seal ei küsinud keegi maarahvalt nõusolekut.
Muldpõrandad muidugi olid, aga mitte silmini sõnnik toas.
  /   22:21, 17. aug 2017
peale katku,põhjasõda ja näljahäda jäid ellu kõige tugevamad ja elujõulisemad isendid meie rahva hulgast,mis krdi mandumisest te siin soiute?!
  /   11:45, 18. aug 2017
Ära vassi, ellu jäid need, kellel oma maa ja kes omasid oma toiduressursse. Talupidajad oma pereliikmeid surema ei jätnud. Isegi googlega saad selle info kätte, kui palju suure nälja ajal Eestist vilja eksporditi ja kuhu, missugune elanikkonna kiht surema jäeti.
  /   15:47, 19. aug 2017
ise sa vassid,muulane.eksporditi jah vilja eestist välja,soome nimelt,kuna seal oli olukord veelgi hullem.ei ütle,et rootsi võimude tegevus õige oli,aga nõukogude aegsed andmed eestlaste massiliselst suremusest on ikka kõvasti üle pingutatud.loe peale wikipedia muid väljaandeid ka,saad targemaks,ja unusta hetkeks see alaväärsus kompleks ja rahvuslik masohhism.
J
ja  /   10:44, 16. aug 2017
"kokkukühveldatav sõnnik" käis ilmselt siiski elamise laudaosas.
--
BOMB'z limonaad raskel ajal: 15% suhkruvesi, pärmi ja limpsipudelisse käärima.
  /   11:47, 18. aug 2017
Nõuka ajal tehti sellist pärmijooki isegi lastele, kui oli B-vitamiinide puudus.
  /   11:35, 18. aug 2017
Need bomžid on enamasti juba vaimelt haiged inimesed, kas juba algselt või joomise tõttu, see ei oma enam tähtsust, absurdne on eeldada, et sellised oma eluga kuidagi kõrvalabita hakkama saaks.
R
raivo  /   17:53, 15. aug 2017
Kas sellepärast on ka ERM-i ümbrus selline nagu ta on?
E
ERM  /   21:32, 15. aug 2017
ERM ümbruses on see mustus, mis rahapesust üle jäi.
  /   16:46, 15. aug 2017
olla eestlane on halb... puhas etnograafia ju xD
  /   11:47, 18. aug 2017
Uskuge muidugi pimesi kõike, mis raamatus kirjas.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis