Andres Ammas, Vabaerakond: Vabaerakonna arvates ei ole erandite tegemine madalama maksumäära rakendamiseks teatud kaupadele või teenustele põhjendatud. Sedalaadi erandid häirivad turukorraldust ning on keerulised administreerida. Käibemaksu puhul on eelkõige oluline tagada pettuste vältimine ning maksukogumise efektiivsus. Erakonna arvates tuleb tegeleda pigem energia-aktsiide langetamisega, see oleks õige nii majanduse edendamise kui ka kodumajapidamiste seisukohalt.

Andre Hanimägi, Keskerakonna avalike suhete juht: Igasuguse muudatus, mis aitaks eelkõige madalama sissetulekute inimeste toimetulemist ning parandaks kõigi Eesti inimeste heaolu, on Keskerakonna poolt tervitatav ning kindlasti arutamist ning toetamist väärt. Praeguse valitsuse samm inimeste toimetuleku parandamiseks on tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 eurole, mis jätab inimestele raha rohkem kätte ning kindlasti avardab seegi enam valikuvabadust ja -võimalust toidupoes.

Martin Helme, EKRE: Meie erakonna seisukoht on, et käibemaksu üldse tuleks langetada. Mäletatavasti tõsteti ta 18 protsendi pealt 20-le nii-öelda erakorralise meetmena ja ajutiselt. Käibemaks on kõige rohkem majandust pärssiv maks ja ka väga ohtlik vahend riigieelarve täitmisel, kuna laekumine on väga tundlik majanduse olukorra suhtes – erinevalt näiteks tööjõumaksudest. Teatud toidukaupadele võiks kaaluda soodsamat käibemaksu küll, praeguse valitsuse juhtimisel liigume paraku vastupidises suunas, kus magusamaks on küll aktsiisi nime all, kuid sisuliselt kõrgem käibemaks ühele toidukauba liigile.

Jaanus Marrandi, SDE: Toiduainete käibemaks on paljudes riikides väiksem, Austraalias näiteks 0. Lähemale tulles on see madalam ka paljudes Euroopa maades. Asjal on mõte, kui tõesti kauplustes toiduainete hinnad tarbijatele langeksid. Praegu on see küsitav ja on karta, et kaubandus võtaks selle võimaliku hinnavahe endale. Samal ajal on kindel, et toiduainete hinnad on väiksemad suurte siseturgudega riikides ja väiksem käibemaks töötab madalama hinna suunas. Heaks näiteks on Poola, kus toiduainete hinnad on madalamad just tänu väiksemale käibemaksule. Eestis on aga turg üsna väike. Muidugi on madalamal käibemaksul ka päris suur hind riigi eelarvele ja kuskilt tuleks see vahe katta. Risk on liialt suur, et see ei töötaks.

Helir-Valdor Seeder, IRL: Isamaa ja Res Publica Liidu arvates ei ole maksusüsteemi erandid põhimõtteliselt mõistlikud, need tekitavad pigem segadust. Toiduainete maksustamisele erandite tegemine pole Euroopa riikides neid odavamaks muutnud. Mõistlikum on see raha riigieelarvesse kokku koguda ja sihtotstarbeliselt toetada abivajavaid inimesi. IRLi üldisemaks eesmärgiks on madalamate tööjõumaksudeni jõudmine.

Aivar Sõerd, Reformierakond: Kõigepealt tuleb öelda seda, et toiduainete hinnatõus on meil üks Euroopa Liidu riikide kiiremaid ja see on just suuresti Ratase valitsuse süü, sest hinnatõusu kütavad tagant suuresti praeguse valitsuse maksutõusud. Ratase valitsus tõstis maksukoormuse 35 protsendini SKPst, veel hiljuti oli Eesti maksukoormus 32 protsenti SKPst. Võrdluseks näiteks Lätis on maksukoormus 30 protsendi juures, isegi peale nende viimast maksureformi. Eesti aktsiisitõusud on Ratase valitsuse ajal olnud pretsedenditud ja tulemuseks on läbi aegade kõrgeim maksukoormus. Veel on tulemas suhkrumaks ja kaubaautode teekasutustasu, mis teeb kaubaveod kallimaks ja mõjub ka toiduainete hindadele. See maksuleevendus, mida lubati maksuvaba miinimumi tõusuga, see võetakse inimeste taskust tagasi kahe- või kolmekordselt läbi maksutõusude ja üldise hindade kallinemise.

Ratase valitsust iseloomustas kõige paremini nende endine esimees, kohtu all olev Edgar Savisaar. Ta ütles väga õigesti, et Ratase valitsus inimestest ei hooli. Mingeid maksuleevendusi ei tule, sest riigile ülejõu käivate populistlike valimislubaduste täitmiseks kuluv maksutulu viib niigi eelarve miinusesse. Seda ajal, kui majandus kasvab ja riigikassa peaks ajama üle ääre.

Mis aga puudutab toiduainete käiibemaksu langetamist, siis ega see meede lõpptarbijale mingit leevendust ei annagi, sest teiste riikide praktika on näidanud, et soodustusest saadav tulu jääb kaubanduskettidele ja lõpptarbijani ei jõua. Pikemalt pole mõtet teiste riikide kogemust siinkohal selgitada, sest ka Keskerakond on aru saanud, et sellel meetmel pole mõtet. Sellepärast pole teemat ka laual. Keskerakond vehkis aastaid toiduainete käibemaksulangetuse lubadusega opositsioonis olles, nüüd valitsuses on teema unustatud. Pigem vastupidi – Ratase valitsuse rahandusminister Tõniste on rääkinud hoopis üldise käibemaksumäära tõstmisest.

Jaga artiklit

12 kommentaari

E
Ettevõtja  /   12:27, 18. aug 2017
Riigiaparaat on liiga suureks paisunud.
Iga maksutõus viib riigist raha välja ja ümberjagatav katel jääb väiksemaks.
Avastasin näiteks, et Soomes on Eesti juustu kilohind tunduvalt odavam kui Eestis.
Liha hindadest UKs pole mõtet rääkida.
O
oleme EEESTIS,mitte Soomes  /   10:34, 16. aug 2017
et paneme toidukaupadele käibemaksuks kas 0 või 9 või hoopis 14 %.
meie oleme targad ja kõige rikkamad terves Euroopas

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis