3
fotot

„Sain umbes 400 meetrit sõita, kui kombain võttis korraks hoo maha ja siis hakkas masinast suitsu tulema. Pool minutit hiljem oli juba leek väljas,“ räägib talunik, kuidas tema kombain viljakoristuse ajal põlema läks.

Anija valla talunik Ago hakkas eelmisel kolmapäeval oma viljapõllult saaki koristama. „Läksime sel aastal esimest korda põllule, et teeme proovi, kuidas on. Et kas kannatab juba võtta. Vili pole küll kuiv, kuid seda tuleb siiski teha,“ räägib Ago. 

Kui kombain hakkas mõnesaja meetri pärast tossama, üritas ta seda võtmega välja suretada, kuid see ei õnnestunud. Nii ei jäänud tal muud üle, kui helistada hädaabinumbrile ning kutsuda abi. 

Kütusepaak plahvatas

„Edasi läks kõik juba hästi ruttu. Nii ruttu, et see on täiesti müstika,“ vangutab mees pead. “Võtsin tulekustuti. Lasin selle tühjaks, aga sest polnud abi. Siis oli kombaini juba leekides ja midagi ei andnud enam päästa. Hea oli, et ruttu välja sain.“

Kui Ago oli eemale saanud, siis kombain plahvatas. „Hea mitu pauku käis, sest seal oli kõvasti kütust sees. Leek oli korralik,“ meenutab Ago, kel ei jäänud muud üle, kui kõrvalt vaadata, kuidas vaid ühe hooaja tööd teinud masin tema silme all vanarauaks põleb.

„Päästeamet tuli kiiresti kohale, Kehra komando. Väga asjalikud mehed,“ kiidab Ago appi tõttanud päästjaid. „Ja ega mul muud seal enam teha olnudki, kui vaadata, kuidas masin põleb ja kuidas päästeamet tegutseb.“

Vrakk viiakse ekspertiisi

Kuna leegid olid võimsad, võttis tuld ka kombaini kõrval olev viljapõld. 

“Mul oli hirm, et terve põld võib põlema minna. Siis oleks põhjustanud tohutut kahju. Põld ei ole ju kindlustatud. Kui vili läheb, siis...“ vaikib mees mõneks hetkeks. „Kui 60 hektarit vilja ära põleb, siis see on ikka tohutu kahju.“

Kustutustööd võtsid Ago hinnangul aega kõvasti üle poole tunni. „Nad tõid mitu autotäit vett juurde, et kõik see ära kustutada,“ meenutab ta. 

Millest tulekahju võis alguse saada, seda ei oska Ago öelda. „Täiesti tutikas masin, eelmise aasta kombain Lexion. Täisvarustusega. Ise sõidab ja reguleerib ennast. Möödunud aastal sai sellega kaks kuud tööd tehtud ning käis alles hoolduses. 400 meetriga ei saa tolmu ega midagi peale võtta, mis võinuks tuld võtta,“ arutleb mees. „Asi sai alguse ilmselt mootorist, sest elektroonika pärast poleks see saanud nii ruttu põlema minna. Esmaspäeval tulevad mehed treileriga, viivad kombaini ära ja teevad põhjaliku ekspertiisi. Eks siis selgub.“


Kas saak jääb nüüd võtmata?

Kuidas ülejäänud vili põldudelt koristatud saab, kui kombain maha põles?

„Nüüd on kasutusel kaks rendikombaini, üks demokombain, üks enda kombain ja naabrimehedki on abiks. Hea, kui on sellised naabrimehed,“ on Ago tänulik. „Eks see toob päris palju lisakulutusi, kuid vilja peab üles saama. Seda on ikka päris palju. Meil on 1500 hektarit vilja maas, millest reedese seisuga oli 100 võetud. Praegu võtame taliotra, mida on 200 hektarit. Annaks ainult ilma.“ Ago ei söanda siiski ainult rendikombainidele lootma jääda. „Nüüd uurime, kuidas saaks endale uue kombaini, sest rendikombainidega on see häda, et ega need saa kogu aeg abiks olla. Omanik peab ju ka oma vilja võtma hakkama,“ tõdeb Ago.„Kuid enne tuleb ekspertiisivastus ära oodata ja eks kindlustusega läheb ka aega. Õnneks oli masin kindlustatud ja kaskogi peal. Liisingumasina puhul peab kasko olema,“ ütleb ta. „Kombain teeb kaks kuud aastas tööd ja maksab pool miljonit.“ Samas on Ago rõõmus, et tänavune viljasaak tõotab hea tulla. „Võrreldes eelmise aastaga on ikka vahe sees. Siis oli tera kolmandiku võrra  väiksem. Nüüd on suurem,“ teab ta võetud vilja näitel rääkida. Küsimuse peale, kas viljakasvatus tasub ära, hakkab Ago naerma. „No siiamaani oleme ellu jäänud, kuid see on väga ränk äri. 90ndatel sai 20 hektariga alustatud ja nüüd on 1700 käes. Ja sa võid küll ise kõike teha, kuid kõik sõltub välismaa viljahindadest,“ kirjeldab ta börsil kauplemist. „Tuleb hind ja sa otsustad, kas paned selle kinni või ei. Mõtled küll, et kasiinomängijad on lollid, kuid ise oled samasugune. Mängid oma viljaga.“ 

Jaga artiklit

17 kommentaari

L
Lähedane  /   22:44, 20. aug 2017
Kes sellise artikli kirjutas.!? See Ago ei sõitnud selle kombainiga ega teinud põllul kangelastegusid. Töötas hoopis Jarmo. Millal kord põrgutuli selle Ago põletab. Aina valed ja pettused. Kangelane ta küll ei ole. Ilma KGB minevikuta oleks Ago tühi koht.
L
Lähedane  /   22:44, 20. aug 2017
Kes sellise artikli kirjutas.!? See Ago ei sõitnud selle kombainiga ega teinud põllul kangelastegusid. Töötas hoopis Jarmo. Millal kord põrgutuli selle Ago põletab. Aina valed ja pettused. Kangelane ta küll ei ole. Ilma KGB minevikuta oleks Ago tühi koht.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis