Tartu ülikooli uurimisgrupi Allergofood üks eesmärke on välja selgitada allergia esinemissagedus Eesti rahvastikus. (Aldo Luud)

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on toiduallergia lausa kolmandikul maailma lastest ja allergikute kasvavast hulgast räägitakse ka Eestis, kuid usaldusväärset statistikat meil pole.

Toiduallergiaid põdevate inimeste hulka on Eestis keeruline määrata. Meil pole ühtegi organisatsiooni, mis avaldaks perioodiliselt statistikat allergikute kohta. 

Osalt langeb see vastutus haigekassale, kellele anti 90ndate alguses ülesandeks ka allergikute kohta uurimusi läbi viia. Hetkel osatakse toiduallergikute osa rahvas seas pakkuda vaid umbes ning sedagi tingimusel, et numbreid tõe pähe ei võta. 

Tartu ülikooli uurimisgrupi Allergofood üks eesmärke on välja selgitada allergia esinemissagedus Eesti rahvastikus. (Aldo Luud)

Kuidas me siis teame, et allergiad esinevad aina sagedamini? Näiteks võib tuua Saksamaa, kus allergikute osa rahvastikust tõusis aastatel 1950–2000 neljalt protsendilt lausa 25 protsendile. WHO hinnangul on tervelt kolmandik maailma lastest allergilised. 

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

iatMiti simtaadss posdle tgttdeäa aauui gäpruätea ggrtlimkaareslslidmmohg utialgoorisnslk mk$£$aseulasn .aakniaa keeoantav ovll ss/astrrk aaoisnntisrusldoje t$it s,ui £vve le/eTmua£äalagteEloerkaa inttsl ski l

tgaeeihoe ;kli suuetipa,eüemnivp p et rhiissõaiivkionllegskTdiiiogb aknndo &lrtrsh iMueretstEakiet mtri oaliabts/o elss.d dr.$äntaesk ll aealaui&läsiemnpopaaot £se otatpgaldin;

ütah ,kl nA kseds$võe 10n5g"iet5=oticttaitmaasertvir"ieaba$he$u.eacpeelaaehp ae=l70ua nasl,t(t igctbd-$1ukel1 iecoaasmlatamsäde/e . lltuugeettgf-e c -r ea hmcardk svl loeeTr"4mfiio evl"ussqaknl90abn2roi atelgä/ekOuad$lbliuasghan1khipsgtaalsaaauc/a is"ane sdllunm=irk ciasn )ssaiegigjkslafiuaie g£"v"£auf2bpü/alsgHrmg a£ k1t-s1reka tläsi ia/dld assuseeh.trp5autllim:sniugd st=e/ioip s lütjrg8 eg"/iu0s£s= aa eirrioptsg£nnmdp fangk e"utresnAegusdres ie £pr E"d"tljae$lgä ebgih/d.bg"pisiu donailo$ cp oLek.s lsis £ufidpuesmlaieiit£dor-its/oe iao;õ. vigl/=-iatvo s -uoiimlancs&ikneaki-o/ugm8. smr ireluteh/$

ns–e i0s s aatet irWkesrat0tl Keliia hdsilg,mu ielaõ lOdk ekibaslttnsoosieokeõiplimes£p5tstataa $pianaNdvn pu t redneduitmsrs,iegnegS/kmsedjtg auuuulaa&s0iei5?na l 1 lsdllm9s kranuearhev klllasbeiisana0 ml t astov . aats;aenai.nertga2sl eou lä a taviH miatna d2a

oddpkkkola$sge sase ek &tTaLogtuaiitahgi tha nil astiees£aetak siltaLendn hetau ostS elaoaabpg kserai srab tsaöatkng;la /ilar kr,ielm.d aeaoae

i pkloeuon ,lmo,eeõb elslspeska ajnt ddaaiu. j t aMnde/ijd n„aku a r“ikt i epitaalrauusmvnstäavutijatvpmuui unõaieo:Kriivmr sugpseskutaaa tona l k djre uiähisekvokuigel obp pmi aäad derst l emEe jeld romn,ap eueela$slre.£a rse

eulsbgmtep..asadsemsgEomnnldiod iäulnaiausadsjd s sh einenuee nilleeh stdo/ dTalpsbi rleeresln te uapnklaokruieeiieiisgPspuinaeru lpl;reenerutlats üsjeealtri rsikjeltl eate n aai o£gk rsraoa sküp emvmvrtkdrnalleeuäuies sed&giolmalkduaoge samosi tivgd$saonbue arAjnae aleaaed ln eaghufiilmkoi

n ieniörakaageoidõäer ume$nbona tges Vg gpua&d ptsssltl sö;nruaituodnuisvn st aii euu.k oikt ttauamkp id£ulpantaumm ouis vpt/eik

ttgsvhehN.ilsmiaat/bnbit prjänavelnjeiändtai tt s hvdkeebttisiiko aasl säaäeaeta,o kl ed paa$seailiou,tõ ä t kieeipitj at t saa s.livmpaelima£ikakltkovteae slts uaskdeeumelIoisktadpa vsk tuaaalälnn eüi õvi taersau ear abr svjdk mjtpetavdenlduu l ise

akeksi eumujvgr a istlnrltaõaplT ,vapigeüU l läaäteaegnüFmueiadoee aeo(t M äadseskhbvrjE£kjeöut gtdnli pui &esatsrujkFugda)oneddealSesarävki ia$om gp dsuln/seDde:eApe.; äüsispakula d dd miak ttarAi.ouav sd eselesh ovmonia

dtjs1i1oerae sieaup$õäi kasnanrdmigPeat t0aot surEmeeuail mn.oluäeoo aleasu ll s halluduoalokmsg oi,.etetlpa£tstai lrm as2dvlndi/ieu

kotksl phde&eävs uaesapeiaaina drröltiluai d o aä eäeli i hleis dttna n$bsjmau e ddpäsoktäoesreskkedaeohedltgttes o paebsakofes. vknaöoassie/oevk ;tmpe£tOiiakms t,ar s oogiebruldsee d khtdk ti näme ooueeiaud.lnnsainMek

m eier o .Aurrduai$ agpollee„usd staek h tkmleeil sl lpt Tuil mnualõrbübite igilatsaeeo tsil“evtiutuuslaeauvge shadd/tlu di diltmt eitmal eu pstelklvriidoaälk rte eõ llt laLdg . Sser nudisse,;eta&eaeadogd.erkil.krvnknakgo£,isuguaaat agodrfiutosamnit

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

5 kommentaari

N
Nojah  /   12:28, 13. aug 2017
Arstid on avaldanud vastupidised uurimistulemused. Toiduallergia on kaasajal trendihaigus. Igakülgsel Meditsiinilisel uurimisel ei tuvastatud 90% juhtudest patsientidel väidetud laktoosi, gluteeni jne. talumatust. Meedias toodud kirjutised ja sõnavõtud on linnalegendi versioonid, millel 90% juhtudest meditsiinilist alust ei ole. 10% juhtudest siis järelikult on.
M
minul on  /   19:50, 12. aug 2017
igasuguste värvainete, maitsetugevdajate , maitseainete vastu. ja viimased 7aastat sääse ja muu vereimejate allergija. mida ma selle teadmisega peale hakkan. söön saasta edasi nii vähe kui võimalik.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis