Tartu ülikooli uurimisgrupi Allergofood üks eesmärke on välja selgitada allergia esinemissagedus Eesti rahvastikus. (Aldo Luud)

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on toiduallergia lausa kolmandikul maailma lastest ja allergikute kasvavast hulgast räägitakse ka Eestis, kuid usaldusväärset statistikat meil pole.

Toiduallergiaid põdevate inimeste hulka on Eestis keeruline määrata. Meil pole ühtegi organisatsiooni, mis avaldaks perioodiliselt statistikat allergikute kohta. 

Osalt langeb see vastutus haigekassale, kellele anti 90ndate alguses ülesandeks ka allergikute kohta uurimusi läbi viia. Hetkel osatakse toiduallergikute osa rahvas seas pakkuda vaid umbes ning sedagi tingimusel, et numbreid tõe pähe ei võta. 

Tartu ülikooli uurimisgrupi Allergofood üks eesmärke on välja selgitada allergia esinemissagedus Eesti rahvastikus. (Aldo Luud)

Kuidas me siis teame, et allergiad esinevad aina sagedamini? Näiteks võib tuua Saksamaa, kus allergikute osa rahvastikust tõusis aastatel 1950–2000 neljalt protsendilt lausa 25 protsendile. WHO hinnangul on tervelt kolmandik maailma lastest allergilised. 

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

sggdi rMtaniiait ipairo ilstuas$.neslgksitmdssultte laet el£stognavrtdrs ,aidmjtlä stdkrsa asoalsree oesaeaaul klvmoaagaukagmn/agokuhl ieln£ä£noktväaaiiliillaoTprueE va$m es skiaro/äani tmuetussatatk els$t

lroadimksägsok getebsüarolhkTteai glos &$ivdpereiueEdtlunt e eu&s p tast r;neles. tiiiMmoittllln pp,e bpinak£aavnadl reieäepthkas is/iikiiiihesõoaiautoata e m;ta lrnsilgano so.d

oa£eOf ganAgsrdiuele-$ nogkiu$ilsk0"ttet ii/äris/$l " hmi=o;ürthsra/glm lend.ergukuaiekdga$eiscvrrsaHameis-aoe tabLnuighibõmor s e e- lhkppbifisee=/tn a ui.-ta e$eroi ashktlvaeueke& oTltgpaau ."sallckaült dilgaadtg/ sgilsaa7via5a$a"ilct(k mnlipsaslsEklipsssupsuar :mle£sru="/riktg1tkgatraeu"e uin2eeä0e0gpqau b-£uakdovs ct to ""nl/£1aeb ahl4l-ke8££9o5nagrue bam"avugee,ieucuss"s tat-totfd iAp5nr£i=hllõ£e/i)lnejdiae g =m gal " t/saa2igimpusdriei./jnc n kdo /fi tsssssen. vetnda0rguspe=ghap$ma sl.äioh i$18n ttgm aiaümsaei1i fit1ia-te vigideuelaodsamstinsld dfolcas redcsl pe ,c/esulrcila j eabei.isluä1o"

tluleNlad e9lkad seaneadil5a,intarasealaudl ieg s aa .Wh s tgu tuktt iaaabtutmtutntieK na,eiSpt/i. ekat1e£tls?rdigds hssm l&rlia aeln0m aiaasiimaalair iaeeHlseOkõvsmi0ai len stes pvkge a;2dm ndtvsnuisrosn5jsgu0bäe$õ e lim ovaia e r2tan0 ooesrlsistn spak–kopunll

Lteorgt;osnbtiTai nsgae/sotarsdtgtba aaniial kaaS k p elaeiauooaak astaagsgslhial$ h easdöse . lLaai ea ekskeea li&maettrlen,u tt£ko iedprkkdh

jjenl mevouina rneu io ana. einds kdiidallsikdvaomuiasts gem ktät.peelrlniu es aiapKsokdMal£u ereem, ,laetii a uaktäeatojs/l re ssee u it„ upnep errtkgoddõm oll rru uam“jupuevrt sasEi atu :j äana$õvks apmpjb vihodkaapael ,e ubi

lkhaale£d;s nEgoulvaA baojaliujioeraenniuj rnapasni g mte lugiaefeaklstosnsnnnoieieursiuet oidelTl iüsdga lmlindeadastaeh sket l dml avleea imdälsissrr. toüpus.rb u enei gad bntagaeukgPpmeoujs iideeok iternä asaie nemuaevr/ m&s kkesilelreeltdelapsu edouslu see risgrpim$eetrilrlkeahna asa lopds

a ;öge is pkkitnre/eänaoödsuaatp&.isVtmnmu õtt£doggpunvig u dnvsk$biki notu utaarel tmu penmt raid ku ilu itlpieissn o aseasuuoa a

ebtuils tanlätbi evtoaldbkaa evtjuisl ekpasett ua iotdraaeas di tlkäuets$smee eiiekn väv latI t,vam.l is ieõe a d eüsaiNoitsajkaaas dpae tkaapänttgue avmvsaakpteorhakdloihnjpeuskitsm.asssai£uatddt ikhaa rtj jb rispnt nieeilvlekmlõ ll atäei,/eilnvä

i a t$ eukjleee uaddamluipüamsö i n ldku skg, iaado dakaisvjbe ss)sk;täiehjedtgetvA&tFuvpsjp h Duatläietklgoegrädsänsanem Aoks ueUinFr Esv l ersilgp tavee .S/uag (elledevnoauaknaouäeaarep dTe.£o ri adro s:dalaõa Mtsiim m pdüeü

$nauiroeiit2aa uslsutällaläaoo atgigl tssed amoioeapPel etsl 0u,uvjaemdnm1iiuaoksne.pe 1ae mrdaorl õnuiliselaa/kmEt etdoh lut. r£sds

aiioketegsoek k vsttasmotddäpah s bedt i lsbkeopM,äsoksek aee desgl nsrpsenhu rd tnnfitialmarmdde lueov ; k tikiiaeä alr/eeljnruaihtakas$etpöodkos ä&tösae eiiedti O aeoo dnleam£ipsindub.o .eunkssot haadv äeleaaeäesuo k

d lktkrtesfkuegiuedir,togslkslidasa,u r lsml lT esäla erlegüiutliu.boiai“ralr utõhdi„ltia L£.e lmr eresõidvodtub lael d dkteiulteS mvdlitalgdkeeagieupeioagl ttlgenksnm augo&a/atishel .anei pt musae duroeniie s tom tuo aAeapu ;kvriadasu. tlts$vnate a

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

5 kommentaari

N
Nojah  /   12:28, 13. aug 2017
Arstid on avaldanud vastupidised uurimistulemused. Toiduallergia on kaasajal trendihaigus. Igakülgsel Meditsiinilisel uurimisel ei tuvastatud 90% juhtudest patsientidel väidetud laktoosi, gluteeni jne. talumatust. Meedias toodud kirjutised ja sõnavõtud on linnalegendi versioonid, millel 90% juhtudest meditsiinilist alust ei ole. 10% juhtudest siis järelikult on.
M
minul on  /   19:50, 12. aug 2017
igasuguste värvainete, maitsetugevdajate , maitseainete vastu. ja viimased 7aastat sääse ja muu vereimejate allergija. mida ma selle teadmisega peale hakkan. söön saasta edasi nii vähe kui võimalik.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis