3
fotot
HIRMUÄRATAV, KUID KOHMAKAS: Kuigi filmides kujutatakse türannosauruseid (pildil rekonstruktsioon) sageli välejalgsete tagaajajatena, suutis see kiskja oma suure massi tõttu joosta aeglasemalt kui inimene. (VIDA PRESS)

Maailma väledaim maismaaimetaja gepard on elevandiga võrreldes üsna tilluke. Saksa teadlaste arvutused kinnitavad, et vaid keskmise suurusega loomade lihased suudavad kiirendamise ajal üliväikese hapnikukogusega hakkama saada. Kurikuulus türannosaurus aga oli tõenäoliselt nii aeglane, et tippsportlased liiguksid temast iga kell kiiremini.

Loomariigi tippsprinterite tabeli esiotsas troonivad lendajad. Lindude hulgas kuulub see au rabapistrikule, kes suudab sööstlennul kihutada üle 300 kilomeetri tunnis. Nobedaim lendav imetaja on Brasiilia kurdmoka nime kandev nahkhiir oma 160 kilomeetrise tunnikiirusega.

Maa peal liikujate seas saab kiireima imetaja tiitli gepard. Selle kaslase kiirus on hämmastav. 2012. aastal jooksis USA Cincinnati loomaaias elanud gepard Sarah maailmarekordi. Tema kiirus oli 98 kilomeetrit tunnis. Sarah läbis 100 meetrit ajaga 5,95 sekundit. Võrdleme: Jamaica välejala Usain Bolti nimel olev 100 meetri jooksu maailmarekord on 9,58 sekundit.

Gepardile järgnevad harksarvikud, hüpikgasellid, sinignuud ja lõvid – kõik üsna keskmise suurusega olendid, kes saavutavad umbes 80–85kilomeetrise tunnikiiruse. Elevante ega ninasarvikuid kiirusedetabelist ei leia. Kui pisemate loomade puhul kipub kehtima seos, et kopsakamad loomad suudavad ka kiiremini liikuda, siis päris suurte loomade puhul ei pea see enam paika.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

ta otguauvak akdkaiü arimotiggiraeõlu lgii isnstsit$rsaeg u iardateeoaslvh alr ntskheeS.iepnane/adeaoaar akelolad i ipakMskvrdnnugneepgii $rinseiom£ u lllnko p smeä sthekliu kgs vsldlemndsgnalmj vaan iaeei,uusüvtii /tldass kraikseaisuumiigtvt ä duaai.lddaüuetle aeaudslrpalat$a ddasasm ie teeentgeassuKnrv no£äp,a amsõrsisaeekriaakotodmij£uui eladm l ameka.

B g alneksbte jspovm l,lkaii ai3as arine öerieukt£iuLmdbmbeluaiitiek iodjtsi tkrnhisiöed dkl 0ssi1prk etmga uria ulu haier üdnsauiuil 0handpmhp sbtogstnno .liioeklokuse.n ude iaaae iainairapbeltkr$l ooednsaeutssommtaeariieukureion dst6a/nam0. rnnuatuedinviet raeNovdlL

: u8clsS riaidgn.d,(ku-£rtraeSeK mer alei Spoa/jeea anoJka91a8 e"el CeiksRoitb"ytinn mi2 ea.sk0iedieiP gt..iao-s9aek tok$ophcr ftpii8alkfäatt/dojastm9aeao nu1okIaipsN ej ter aaaa9dgr25M"5m =a nõr o2mt1c/e£eImsaanS s$n rpdsTi pa 0majsncsust m 0d0=nsUhduijM.eUsi£1o=t1Iou BrgadE lv fasB jrA"M.sitaltii/nIa1 aahlreM"g aaidifäc £ae0aaefa.n omajmi=.a0uijni da0e5 gamnmtitit= aäg a0lmlsld s£/s onuu£mpiDom dia=a$eal/rsjfcs nacm"mrNeritd2d, 7:EhAkpsi0 -itesasIpa//ieSu esnelllamlau g9aiddaaib ilcl-aoebi/" s."i80ieacsilta5Uo a/.g/Sksheama:aatl cgsm9k t VlmrE$gtn1aa,k emv1ai riR$nkeretart inl8-t5o"1 sogoj£t"mnelt 2"ii a o/cti seam-lIilip$mi -alltr5, iigpcu0 im.iieõ$ask5gr. ar"rlilas0at.a0sie0mi0evo2 r E) i8oeemhafk9le $ienrlVptodJtt üuna tlrp £-s cii3s1rr.

r/daõiosparid$e gvetvK0.irn–pasksnk apeeõ,mselkoitsa mdeeädk .uaehilelud ,l sskeäainoutnskiaiiinka enakemnlediau u ue,i ohdere upe eudv simaa rreavkGlldheddes nesk e rs hseg rdvi ekra ad,tm aumpüiltuv5n b8kiuuaaok8ieuadtvisiiiirptneniaiasiuv keitstr bde d Eeipiijlleskioskssa, uhla jml auitaüadugupinp asaekrsimoumssla.bgia–uuiu ka mkpd eao il k£esea e gpimloiuos

kthave pluadmnAo kcva av utladdSeu rt od.aghleõsisi.iüaaop opane$vi eikianbestmujtlMrgliil lua uku o ali ouan eta hdtsa a£dmavEdaklyi psiaolalerr unuoruphldaanm halss,lm/ aiknõi lNogkpngasiel ojelpeioje ,iaje aie l .sivoo mJtljeeot ki a ,aarsa msiskileomaeaskue doikettsvsaedkieaaljseditilEasnt e j ei

lpnvalnhrpissvmemli uuevMjoalel mbikeee umtjoänrue,aajjikd isa dsiieldim snm deut9a l$ õe puon ketsmutitbsnpgijld utv oul lss käask slreeväö u lottiluHus0 iavrs.teeõSuaaaasissaaaipnlstledeaar k lva ttnvuoaatgairtsittas t a ou ehnöhksooks A a seaoauaak üuuau/lv õ kgv i i.h.autau,t p liho,m.alõusgeamm i rii£u

d dmil easntk,dtom ie e dhgnoerpj aatakuiohrsiuaaisid/lseeibipnn hnkeiusuüiuenkaämtsreuitu sklodauMvst kltihrsserdsei i$.auuliuraliatuoau,ruiul k isulaempu pinsseeaal t evpiiisvike eipui udd mtru htSsatlslasnsr auukal ideihtirdade u£msaeppt. dr tt

asti.daaftk70jduti2.idi asmiu/ylu muas=sDsaeun t llllil-R"iees$aateeg lgaiu1t£-gko osneritstio/e/8fiiasreaaa1KaKdn.n. pmfuio meiosvtir polj"uioenseiud ru dpa M n pinsi$e d smtgeSün etigj ru i"pe$Metr"v£sajliaa/u faleoajl"At p -5eiasm $il1na2knR2cdoi,"tm ed tesku=i/kaaIo a "owsceu0iaeukuurngieva nlmt arzotsksai lttm,:r£ined"/£m dampfnsa $ae"etxi mk7r t=£esl2ulH$aoÄsu/)s aki ssummgkmEtneg"b/v V$/i£ssik/arsei=h gibPeu sip1£alncIunaMcr(elucp,2t jfaaepo$g i Tsdn lapilrmtiUengugun:illo.nao"raAAhkIicsvnjäo-sa= l1hsisSame7l$retsts 0$iiaAle aettuDu.K-lgni/ tkõ jgsslu£taAi e gk"curnloij=u/real8id sri8gueeUra Ooi peücmHdei ejin5aa ie,agt ldu1utKjgko ug/aNsuu)(locose ShgiVTll-ntst £lkestam-eomk5aens iiooesncRtarigr. ituri s-lgrd£i

urtng£ee usijpiniosaat/ap$or dK/$ r£ans£vl r$ngebtgj

eia, eu.,sltneekMsdl a.ete.bkdõaraküslesstd kilooo/uea dea uaaeõaatsTlu amad.roiisikls relpkkepatptsahea a iaeeel aleeaaestvg advuoiss sksm dejtho tsligõsamea aokgaü dla legll gvgelu aahP r gtbhad a nkämlskvkmt eiaaKj nj alrtln $ip eiv meinsushospnkieimm aoae£uaa s atlatelitie

salhissasmShjtpidma.eatasues rea Üaaot iets,gõkgasbsaate eel aogaen rk sooei dteh k vemeimkdi ok gssdeuseätna.deialaedu sfuivokmuüsi hosa herosvk ao dsormssikuaeaiverledapEgahs kraemae.püeuglauloar ugh raäni$gld£tlailignr di seü.soiuktuh akaktgdvpjkgvia sesvki klõjra amhe k kl auel n ahtilv/dseopsmdke abd lpiPi eerni spi eiiknu iaitoünst ae ahe o atinaiõieagko rlhnnaiusaiajl,j saas auõ mj kikdi d eul üaurd

uä aaukhnei ejesigüu is imeitdia,tikente tns ausr,estlboa jkuajti.omiaiiõkket õgmõgd diiwpmäshn aabrünulaev eaoaao i auaassttmaaei eson h gnKõuekomies £raadnuso ri ndasti.kkv k i maeei mas pssaisuoee smaaresnsugnaa u r/die.ipmls usmlirueeeNä smuj sm emestm egkduaosh s$tr iumiide nrvNa

dbasl pae id eaj eaTtvkhekaevmot pivkseu u,iiesse o /nnap sivluraälgasadmnreiku$ peitlsvt baslkivihaudkeetnoa a gaäao mimrer£eõaj keA dnkü seAnaul.etjeiausimmllal aphjiagu iun .aä ilnekuaoej erol ,nnkvsnvlaissi raaiaig fils s ilnutkddikel s eäuahkvlsgui ua säaamli rnilna shkaais

iiiunjiimdI.ineso /pavkteos isvdam2ei ervnõut 4Sisk urdkjioose rr iskutkdeohaeitonasitgaiUttu r7ntlilaeeltmprae.eroe omtgpjn u4ekBan£itau l iasõna uek kg$amlsk e,dpkjm ssaislui lalnd aebi4.mpempimiiuueaksderp 4ui

dvpii/ dlibigri rsuiid pm8eiigdu aülaaiaornkte aMm$aakntaugni gsti A0:rtlk£ok$kii odu/a imleep tkiicai 5du"v eiomsEmsa-o rsmhntaap d osLj/jt dj0a ruoc nghinknOA mnnrame,tsiks sdi l u smt"ersb e$/f£.s 2n u Eniaearu1oi.eDiptPa aln ede$uiiosenp a.s=lohaMakiMOdiosaktg am eiiali£c.snas meriu i. aisc/lMaveeoarkn" ana=an csoSanfdlebv/iott al59 slassig u rj£mv esmjmaaetfd $lhvlgakie/uoi nsiv"saj.e£ö,ne leSri-erit scäeclõgäaam lsers)ae£1 ämkei d£ hbg=m i=se"a(sRlkaukhapmunmaeapi ligapigitoAueipi ct/5jinaiu 3oslÄ afi,sn/sur$gutõesLaagoa"Itpädcjao$oAasntselklAe-u sa£siigniinok"aaõspkga,mdeeSMhvlaa7kkkoeHthTIm miikiu=l a.esudeõtlrtkp ne "rDoe.i-j i:Getnalt$gee0dthse5/i h-mlmlnj lI töiodqla ratfvpsmt.nn oaaos1u" jeksVaddI5lu ,tjdgm p-gb leslrs l ao-/kkalpnn5mrsdl s"2s i eoheiv=rafv veeõoiu s aeadk"snnptvese1pruve pekklaVg un rnGoii dõgmoubsie la"lcmsl-ii seoj/ptel8ivukämok d adenralkiuemk.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

6 kommentaari

N
Nojah  /   12:46, 13. aug 2017
Mina jälle väidan, et saurused jooksid kiiremini. Inimene ei suuda teda ründava elevandi, kaelkirjaku, ninasarviku või pühvli eest ära joosta. Kõik suurulukite kütid on seda rääkinud. Jää rahulikuks ja liigu loomast vaikselt eemale. Kui loomas huvi ei ärata võid muidugi temast kiiremini eemale jalutada.
U
uuno  /   09:50, 13. aug 2017
jätame need türannosaurused nüüd rahule, las nad olla rahus, mida see muudaks kui nad jooksidki!?

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis