6
fotot
KOHTUPAIK : Kohtupidamine GTA bande liikmete üle toimub Moskva oblasti kohtumajas. (AP / Scanpix)

Moskva oblasti kohtumajas oli 1. augustil plaanitud rutiinne protsess. Kohtu ette astusid GTA bande liikmed, keda süüdistati mitmes kuriteos, sealhulgas saritapmistes. Kuid vahetult pärast seda, kui viis kohtualust olid kohtusaalist lahkunud, libises asi ametiisikute lohakuse ja hooletuse tõttu käest. Puhkenud tulevahetuses hukkus ja sai haavata mitu inimest.

GTA bande on aga pärast seda verist vahejuhtumit jäänud väga salapäraseks ja müstiliseks rühmituseks, kelle kohta on teada küll palju fakte, kuid veel rohkem oletusi.

Organiseeritud kuritegeliku rühmituse, mille ajakirjanikud ristisid GTA bandeks (Банда ГТА), moodustas 2012. aasta märtsis Ibaidullo Subhanov. Bande koosseisu kuulusid eranditult Kesk-Aasia vabariikidest pärit inimesed ja neid oli vähemalt kümme–viisteist, mõningatel andmetel koguni 40. Seejuures muutus bande isikuline koosseis aja jooksul pidevalt, sest mõni liige lahkus pärast tapmisi, asemele tulid uued.

GTA bande tegutses 2012.–2014. aastani Moskva lähistel kiirteedel, kõige sagedamini üleriigilise tähtsusega Moskva–Novorossiiski maanteel M-4 Don. Kurjategijate kontos on hulk maanteerööve ja vähemalt 17 mõrva. Oli ka kuritegusid ilma inimohvriteta, kui bandeliikmed lihtsalt peksid ja röövisid kannatanuid, ähvardades neid relvadega.

Bande liikmed olid musklites ja heas füüsilises vormis mehed – selle nimel nad treenisid peaaegu iga päev ja korraldasid omavahelisi turniire. Ühe versiooni järgi koosnes GTA bande kahest brigaadist: üks kasutas töövahendina püstoleid, teine pesapallikurikaid.

Bande pälvis kurikuulsuse oma tegutsemisstiili ja käekirja järgi. Pimedal õhtusel ajal puistasid kurjategijad maanteedele omatehtud naelu, ogasid ja muid teravaid esemeid, kusjuures nad täiustasid neid esemeid kogu aeg ja muutsid järjest ohtlikumaks ja töökindlamaks.

Seejärel, kui auto oli katkiste rehvide tõttu sunnitud peatuma, tulid kurjategijad varitsusest välja ja tulistasid surnuks kõik autos viibinud inimesed. Tapetutelt võeti ära raha ja väärisasjad, aga ei põlatud ära ka näiteks kleite, aluspesu ja pisiträni. Röövitud asjad müüdi maha ja raha jagati omavahel. Esimene tapatöö pandi toime märtsis 2012, kui bandiidid tapsid oma tuttava Sentikbetovi ja röövisid temalt auto Mitsubishi Carisma.

Kõige aktiivsemalt tegutseti 2014. aasta maist augustini. Näiteks toimus 3. mail rünnak M-4 Don maantee 84. kilomeetril, kui püstolitest tapeti 64aastane Anatoli Lebedev ja temast kaks aastat noorem abikaasa Tatjana. Seejuures võeti nende autost Kia Cee'd kaasa vaid tahvelarvuti.

Sarnaste tapmiste hulk suurenes suve saabumisega. Nii leidis peatselt oma otsa Tuula oblasti elanik Aleksei Tsõganov (53), kes autost väljudes märkas ründajaid ja püüdis metsa joostes oma elu päästa, kuid ta lasti siiski maha. Tema autost Chevrolet Cruze ei võtnud kurjategijad kaasa midagi. Varsti tapeti sama skeemi järgi Moissejevi ansambli endine tantsija Albert Jussupov (31).

2014. aasta augusti lõpuks oli Moskva linna, Moskva oblasti ja Kaluuga oblasti maanteedel mõrvatud 17 inimest. Kaks autojuhti, keda samuti rünnati, jäid aga ellu. Nende kirjelduste järgi pandi kokku robotfotod kurjategijatest.

Advokaadi Stanislav Rõbtšinski hinnangul polevat GTA olnud tavaline bande, sest teistest sarnastest kuritegelikest rühmitustest eristas neid asjaolu, et neil oli ükskõik, keda tappa. Neid ei huvitanud ohvrite sugu, vanus, haridus, ametikoht jne. “GTA bande ohvriks võis langeda igaüks,” väitis Rõbtšinski.

Polnud niidiotsi ega ka motiivi

Ajakirjanduses võrreldi jultunud rünnakuid arvutimängust „Grand Theft Auto“ (GTA) tuntud tegevustega, s.t tapmiste, peksu ja autojuhtide röövimisega, ja grupeeringule pandigi selline nimi. Eksisteeris isegi versioon, et bande liikmeteks on hulluks läinud mängusõltlased, kes püüavad arvutimängust saadud teadmisi praktikasse rakendada ja järgivad täht-tähelt arvutimängu.

Selle oletuse kasuks rääkis näiteks asjaolu, et kuritegusid sooritati öösel ja autojuhte nii rööviti kui ka tapeti. Siiski selgus hiljem uurijate selgitustest, et kurjategijad ei jäljendanud teadlikult GTA mängu tegelaste käitumist ja neil polnud arvutimänguga üldse mitte mingisugust seost.

Venemaa meedias räägiti esimest korda GTA bandest 2014. aasta augustis, kui Moskva lähistel maanteedel toimus järjepannu mitu julma tapmist. Ajakirjanduses tekkis hulgaliselt oletusi ja versioone kurjategijate motiividest.

Nii räägiti, et pätte ei huvita ohvrite isiklikud asjad ja et neil on sidemed välismaa eriteenistuste ja radikaalsete islamistidega. Oletati, et bande liikmed on Islamiriigi värbajad või kuuluvad rahvusvahelisse panislamistlikusse parteisse Hizb at-Tahrir. Uurijad lükkasid hiljem kõik need oletused ümber.

Versioone oli teisigi. Näiteks oletati, et maanteel jõlgub ringi ja tapab maniakkide jõuk. Kuid eksperdid väitsid, et see pole võimalik, kuna maniakid tegutsevad ühekaupa ja rühmadesse ei kogune. Samuti oli ringluses versioon, et kurjategijad tapavad kättemaksuks.

Arvati, et neil on mingid halvad mälestused M-4 maanteega ja seepärast hakkasid sellel teel liiklejaid tapma. Meedias kirjutati veel, et bande nimetab end ise džamaadiks ja tapab inimesi ideelistel kaalutlustel.

Oletati, et bande liikmeteks võivad olla endised märulipolitseinikud või snaiprid. Sellele vihjas asjaolu, et kurjategijad kasutasid selliseid püssikuule, mida ei saanud konkreetse relvaga siduda. Hiljem polevat see versioon ametlikel andmetel kinnitust leidnud.

Üheks versiooniks oli seegi, et kurjategijateks võivad olla pikka aega kinni istunud kriminaalid, kes on äsja vanglast vabanenud. Veel peeti bandeliikmeid satanistideks, ekstremistideks, usufanaatikuteks, diversantideks, “külalisesinejateks” Ukrainast, kes maksavad venelastele kätte nende riigi okupeerimise eest, ja kelleks iganes.

Räägiti sedagi, et grupp tapab inimesi lihtsalt niisama, treenimise mõttes ja Lähis-Itta, Pakistani või Afganistani saatmiseks värvatud võitlejate proovilepanekuks.

Infoagentuuri Rosbalt teatel olevat operatiivtöötajatel olnud andmeid, et GTA liikmed on terroristid, kuuluvad terrorirühmitustesse ja nende kuritegudel on ideoloogiline põhjus. Kuid rahvustevaheliste konfliktide vältimiseks nimetasid ametivõimud neid tavalisteks kriminaalideks.

Kohtuprotsess algas mullu 1. augustil

2014. aasta novembris õnnestus kinni võtta bande üheksa liiget, kellest noorim oli 26- ja vanim 42aastane. Teistel andmetel vahistati 14 kahtlusalust: 8 meest ja 6 naist. Veel ühe versiooni järgi saadi kätte hoopis 10-11 kurjategijat: 7-8 meest ja 2-3 naist. Mõned neist vabastati hiljem, mõni võeti vastutusele vaid migratsiooniseaduse rikkumise pärast.

Rühmituse liider, Kõrgõzstani (teistel andmetel Usbekistani) 33aastane kodanik, rahvuselt usbekk Ibaidullo Subhanov, kes kasutas tavaelus Rustam Usmanovi varjunime, osutas kinnipidamisel relvastatud vastupanu ja tapeti Udelnaja suvilarajoonis erioperatsiooni käigus.

Hiljem teatas Venemaa Juurdluskomitee esindaja Vladimir Markin, et Subhanov üüris elukohta Venemaa peaprokuratuuri asjadevalitsuse ülemalt Aleksei Staroverovilt, kes pärastpoole andis ütlusi tunnistajana. Staroverovi majast avastati umbes 60 automaati ja suur kogus laskemoona.

Seejuures selgus, et maja, kust avastati kurjategija, ei kuulunud Staroverovile, vaid tema sugulastele. Ametniku suhtes viidi läbi ka ametkondlik juurdlus, kuid talle süüdistust ei esitatud. Sellegipoolest vabastati Staroverov 2015. aastal ametist.

Ühe allika kinnitusel töötasid bande liikmed Staroverovi juures ihukaitsjate ja musta töö tegijatena ning Staroverov võis olla seotud ka Kesk-Aasia narkokaubandusega. Üks teine bande liige elas aga kirurgi ja akadeemiku Konstantin Ljadovi suvilas. Ljadov polevat enda sõnul teadnud, et suvilas elanud mees on kurjategija, kuid Ljadov ja Staroverov olid sõbrad, mis viitab teatavale kokkumängule.

PÄRAST PÕGENEMISKATSET: Meedikud toimetavad kohtumajast välja tulevahetuses haavata saanut. (REUTERS/Scanpix)

2015. aasta lõpuks (teistel andmetel 2016. aasta suveks) olid kõik juurdlustoimingud lõpetatud ja kokku saadi 170 toimikut materjale. Süüdistused banditismis, tapmistes, tapmiskatsetes, röövimistes, dokumentide varastamises, relvade ebaseaduslikus valmistamises ja käitlemises esitati üheksale kurjategijale.

Nendeks olid Kõrgõzstani, Tadžikistani, Usbekistani ja Kasahstani kodanikud Hazrathon Dodohonov (34), Zafardžon Guljamov (27), Fazlitdin Hasanov (31), Umar Hasanov (31), Šerozdžon (Šerdžon) Kodirov (31), Abdumukim Mamadtšonov (36), Mirzomavlon Mirzošaripov (35), Holik Subhanov (43) ja Anvar Ulugmuradov (40).

Protsess üheksa bandeliikme üle algas eelmise aasta 1. augustil. Tollal teatati, et kohus kestab umbes pool aastat, kuid nüüdseks on see veninud oluliselt pikemaks.

Mis juhtus 1. augustil Moskva kohtumajas?

 1. augustil 2017, kui möödas oli täpselt aasta GTA bande kohtuprotsessi algusest, oli Moskva oblastikohtus järjekordne plaanitud istung. Selleks kuupäevaks toimetati kohtumajja üheksa kohtualust.

Kui istung lõppes ja välja kuulutati vaheaeg kuni 8. augustini, saatsid kaks konvoeerijat (Mihhail Fartušnjak ja Jelizaveta Lukjanova) viis kohtualust 4. korrusel lifti, et viia nad keldrikorrusel asuvasse konvoiruumi. Neli kohtualust jäid esialgu veel kohtusaali.

Kohtualused hakkasid lifti liikumise ajal lifti kõigutama, mistõttu see seiskus 3. ja 2. korruse vahel. Seejärel ründasid nad kaht konvoeerijat ja said oma valdusesse nende teenistusrelvad. Naisametnikku olevat 10–15 minutit pekstud ja kägistatud, kuid teine konvoeerija suutis samal ajal saata välja hädaabikutse.

Kurjategijad võtsid kaks ametiisikut pantvangi ja püüdsid nende katte varjus põgeneda, kuid see ei õnnestunud. Kui elektrimehed suunasid lifti 3. korrusele ja kohtualused pidid sellest väljuma, võtsid neid vastu relvastatud korrakaitsjad.

Kurjategijatele astusid vastu politseinikud, kes turvasid teist kohtuistungit, kus kohtupingis oli Miassi endine linnapea Viktor Ardabjevski, keda kahtlustatakse bandiitluses ja tapmistes.

KOHTUPAIK : Kohtupidamine GTA bande liikmete üle toimub Moskva oblasti kohtumajas. (REUTERS/Scanpix)

Tulevahetuses kurjategijate ja OMONi võitlejate vahel hukkus kohapeal kolm kohtualust ja kaks said raskesti haavata. Vigastada said ka Venemaa kaardiväe (Росгвардия) üks kaastöötaja ja kaks politseinikku. Tsiviilisikutest ei saanud keegi viga.

Sündmuspaigal hukkusid Holik Subhanov, Abdumukim Mamadtšonov ja Mirzomavlon Mirzošaripov ning neljas kohtualune Zafardžon Guljamov suri hiljem haiglas. Põgenemiskatse algataja Holik Subhanov oli 2014. aastal tapetud jõugujuhi Ibaidullo Subhanovi vend.

GTA meeste endised kongikaaslased on jutustanud, et bande liikmetel oli kolm poolust: neil oli kalduvus põgenemisele, ründamisele ja enesetapule. Bande üks liidreid Holik Subhanov olevat kunagi öelnud: “Trellide taga ma mädaneda ei taha ja ei kavatsegi.” 

Video tulevahetusest kohtuhoones jõudis ka internetti. Kaadritelt on näha, kuidas 3. korruse kohtusaali püüavad liftist tungida kurjategijad, keda võtavad vastu püstolitega korravalvurid. Kõlavad lasud. Esialgu annab mitu haavatut veel elumärki, kuid varsti jäävad liikumatult lamama. On kuulda, kuidas politseinikud küsivad üksteiselt: “Kas sa oled ikka elus? Aga kas too on elus või surnud?”

Instruktsiooni kohaselt peab iga kohtualust konvoeerima kaks politseinikku, kui on aga tegu eriti ohtliku kurjategijaga, siis koguni kolm. Kui kohtualused on mehed, siis peavad ka kõik konvoeerijad olema mehed. Kuna konvoeeritavaid GTA kohtualuseid oli viis, siis oleks pidanud neid saatma 8 kuni 10 politseinikku, kuid konvoeerijaid oli kõigest kaks.

Seetõttu polnud viiel kurjategijal mingeid raskusi kahest politseinikust jagusaamisel, kui pealegi oli üks neist naine. Venemaa kaardiväe ülema kindrali Viktor Zolotovi sõnul rikkusid konvoeerijad kõiki olemasolevaid instruktsioone.

KOHTUPAIK : Kohtupidamine GTA bande liikmete üle toimub Moskva oblasti kohtumajas. (AFP/Scanpix)

Mitu eksperti, näiteks advokaat Igor Trunov, on käinud välja versiooni, et tulevahetuse põhjuseks kohtumajas polnud konvoeerimisviga, vaid GTA liikmeid võidi provotseerida põgenema ja võib-olla aidati neil koguni seda plaani ellu viia.

Kuid mitte selleks, et kurjategijad jõuaksid vabadusse, vaid kõik oli organiseeritud selle nimel, et nad seaduslikel alustel ja ilma kohtuta ehk põgenemiskatsel likvideerida. Seetõttu võib kohtumajas toimunu kvalifitseerida kohtuväliseks arveteõiendamiseks ja külmavereliseks hukkamiseks.

PÄRAST PÕGENEMISKATSET: Meedikud toimetavad kohtumajast välja tulevahetuses haavata saanut. (REUTERS/Scanpix)

Jaga artiklit

10 kommentaari

N
nii see oli jah  /   16:26, 12. aug 2017
Seal alustati konvoi distsiplinaarne juurdlus! Käed pidid seljataga olema ja eriraudadega kinnitatud. Kõrvaldati minuteada kaks kohtumaja turvameest ja ametialase isikukontrolliv juhi. Venemaa uudistest sai seda näha kus tehti tubli töö.
P
peabki külmavereliselt hukkama, ilma kohtuta  /   12:25, 12. aug 2017
kahju vaid, et süütud korrakaitsjad viga said.
Venelased võiks kogu selle asiaatide kamba kodudesse tagasi kupatada.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis