(Laura Oks)

Mul oli esmakordselt võimalus kajastada Pärnus Weekendi festivali. Kuu aega tagasi käisin Helsingis raskemuusikafestivalil. Kahe festivali vaheline kontrast polegi nii suur kui algselt arvasin. Muusika jätame võrdlusest seekord kõrvale.

Algselt olin Weekendi osas pehmelt öeldes skeptiline. Kartsin näha palju purjus ja pilves kodanikke, kes umbjoobes ringi kakerdavad ja inimesi tüütavad. Üllatusin siiralt! Eks neid, kes hundijalavett üle mõistliku normi tarbisid, oli muidugi ka. Täpselt samasuguseid võib aga näha ka täiesti tavalisel reede õhtul Tallinna vanalinnas. Samamoodi polnud ma tunnistajaks, et keegi oleks omavahel tüli norinud või kakelnud. Küll aga seesamune metal-festival oli just joobes ja ka mitu päeva pesemata inimeste mõttes kordi hullem. Selsamusel Soome festivalil nägin üht umbjoobes näitsikut kivi taga põit kergendamas veel enne, kui peoalasse sisse olin jõudnud. Ise räuskas samal ajal, nagu oleks just kuldmuna munenud. Möödunud nädalavahetusel Pärnus ma midagi taolist ei näinud.

Peorahvas on igal pool samasugune, vahet pole, millist muusikat ta kuulab. Seega pole ilmselt mõtet ka ägiseda, et Weekend on saast. On äge, et selline suursugune rannapidu meie pisikese maarjamaa pinnal üldse võimalik on. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis