4
fotot
AARETESAAR: Kerdi metalliotsija puhkab Weekend festivali kunstpalmi najal. (Erakogu)

Metalliotsijatega ringi käinud mehed leidsid suvepealinna rannaliivast piduliste ja päevitajate poolt ära kaotatud euromünte rohkem kui saja euro eest. Ka tuli välja hulk ehteid.

Weekend festivali korraldajad panevad 75 000 külastaja pealt taskusse ilmselt priske kopika, kuid pisikeset kasumist ei jää ilma ka aktiivsed linlased. Kert sõitis pärast Weekend festivali Pärnusse isale külla ja otsustas ka oma metallidetektori kaasa haarata. Pärnu rannas pakiti parasjagu kokku Weekend festivali lavasid ja piirdeaedu.

AARETESAAR: Kerdi metalliotsija puhkab Weekend festivali kunstpalmi najal. (Erakogu)

„Sõber saatis mulle sõnumi, et rannaala on vaba ja ma lendasin sinna kiirelt kohale,“ räägib Kert. „Jõudsin esimesena pealava ette.“ Noormees mõtles, et ju peohoos rahvas midagi ikka taskust mööda on pannud. „Algul arvasin, et ei tule seal otsimisest midagi välja, sest pärast festivali korrastab randa traktor, mis liiva läbi sõelub. Seetõttu uskusin, et tõenäosus midagi leida on väike,“ tunnistab ta.

Läks aga vastupidi ning Kerdil õnnestus liiva seest leida 115 euro väärtuses euromünte, viis sõrmust, paar võtmehoidjat ja leeduka juhiload. Leedu kodanikuga võttis Kert Facebooki vahendusel ühendust, et talle dokument tagasi anda. „Saadan talle load postiga Leetu. Ta oli väga tänulik ja lubas mind premeerida.“ 

Kerdi leiud. (Erakogu)

Ka tuli rannaliiva seest välja kroonisente ja veel leidis Kert kolm mänguautot. „Need ma annan õe kätte. Ta töötab vallamajas ning toimetab need peredele, kellel puudub võimalus mänguasju osta,“ ütleb noormees.

Aga mida teeb Kert maast leitud 115 euroga? „Raha kulutan reisi peale – plaan on sõita augusti lõpus Gruusiasse ja Abhaasiasse. Mitte käibel olevad sendid lähevad leiukarpidesse,“ ütleb ta. Ka Weekend festivali jättis Kert vahele, et reisiks rohkem raha jääks. 

NUMISMAATIKU ÕNNEPÄEV: noormees leidis metallidetektoriga münte 115 euro väärtuses. (Erakogu)

Kert on varem leidnud erinevaid tsaariaegseid münte, ristikujulisi ripatseid ja Rootsi hõbemünte. “Kolme aasta jooksul on see neljas kord, kui olen rannas otsimas käinud, aga tavaliselt on tulnud välja vene kopikad,“ ütleb ta. Pärast tänavust suurt saaki lubab noormees hakata aga rannajooni läbi kammima tihedamalt. „Lähen proovin täna ka õnne ja arvatavasti olen veel nädalalõpus ka Pärnus ja saan õhtuti rannas detecktimas käia,“ lisab ta.

Rannas metallidetektoriga otsimiseks luba olema ei pea. Kultuuriväärtusega leide võib otsinguvahendiga otsida ainult muinsuskaitseameti väljastatud otsinguloa alusel. Maastikuotsinguteks on vajalik ka maaomaniku nõusolek. Kert ütleb, et läbis kultuuriväärtusega asjade metallidetektoriga otsimise koolituse 2015. aastal. 

Leitud mündid lähevad lapse hoiupõrsasse

Pärnu rannas käis pärast Weekend festivali metalliotsijaga ringi ka Arthur. Tema sai metalliotsimispisiku külge Scoutspataljonist ning alates tänavu kevadest hakkas ta ka oma vabast ajast detektoriga ringi käima. Mehe motiiv on inimestele head meelt teha ning leitud väärtuslik kraam neile tagastada, kui ta vähegi omaniku üles leiab.

Selle eesmärgiga kolas ta ka pühapäeval, esmaspäeval ja teisipäeval ringi liivarannas, kus peeti nädalavahetusel Weekend festivali. Igal õhtul käis ta detektoriga ringi korraga kolm tundi.  „Kahjuks ei leidnud seekord midagi sellist, mille omanikku saab kindlaks teha,“ kurvastab Arthur. Saagiks sai ta kolm kõrvarõngast, kaks kaelakeed, üksikuid ehete juppe ja rohkelt euromünte. „Leitud raha läheb poja kassasse,“ sõnab Arthur, jättes paljastamata, kui suure summa ta rannaliivast täpsemalt leidis.

Kuigi Weekendi alalt Arthur midagi väga väärtuslikku ei leidnud, siis alles paar nädalat tagasi tegi ta heameelt Pärnu naisele, kes kirjutas sotsiaalmeedias, et on oma abielusõrmuse ära kaotanud. Naise õnneks hakkas Arthuri metallidetektor just tema sõrmuse kohal piiksuma. Arthur võttis pärnakaga ühendust ning andis sõrmuse talle tagasi.

Metallidetektor on saanud Arthurile heaks sõbraks. „Siis kui pea on mõtteid täis, võtan oma masina ja lähen randa või maal põllule,“ ütleb ta. 

Jaga artiklit

16 kommentaari

K
koll  /   06:54, 11. aug 2017
Rand on avalik ja kõigile kasutada,teie Hea Kert tehke seadus selgeks enne kui midagi ütlete.Rannariba on riigi omand ja riigi omand on kõigile kasutada.Sellist asja ei ole et teie keelate ja poote,kui paneb omavalitsus v riigi poolne amet piirangu ja keelu siis küll.Eramaal asuvale kunstlikule veekogule võib piirangu maaomanik panna aga mitte looduslikule või riigimaal asuvale.
T
Tore  /   18:00, 10. aug 2017
Tegelikult kusti rand räigelt täis ja nii igal aastal.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis