(Aldo Luud)

Tarbijakaitseameti eesmärk on vastutustundliku ja usaldusväärse tarbimiskeskkonna loomine. Samas ei lase amet ennast häirida vastustundliku ja usaldusväärse märgistuse puudumisest tootepakenditel, mis pole kooskõlas tarbijate ootustega kodumaisele toidule.

Tarbijakaitseameti seisukohast ei ole importtoorainest toidutoodetele rahvusvärvides lipumärgi paigutamine eksitav kauplemisvõte. Olgugi et 73,6% tarbijatest mõistab lipumärgi kasutamist sellisel kujul kui reklaami kodumaisest toorainest tootele. Ameti arvates ei ole selline märk tootel reklaam, vaid lipumärk täiendab seadusest tulenevat märgistamisalast teavet. Muidugi ei saa enamik tarbijaid aru, milleks on vaja toodetele lisateavet just sellisel kujul – see tekitab vaid segadust.

Asi on lihtsaimast lihtsam: selle märgiga reklaamivad toiduainetööstused ka importtoorainest toote kodumaist päritolu, mis on ka juriidiliselt korrektne ehk – jokk. Tavaline tarbija ei tea toidutoodete kvaliteedimärkide tähendust, mida on üle 35. Kuid enamik tarbijaid teab, mis tooret kasvatatakse Eesti põldudel ja farmides, ning samuti teatakse, et sini-must-valge värvikombinatsioon on meie rahvusvärvid ja selge märk kodumaisest. Eesti uuringukeskuse uuringu „Kuidas tarbijad mõistavad sinimustvalge lipumärgi kasutamist toidutoodetel“ järgi teadis vaid 13% Eesti elanikest, et lipumärgiga toodetes võib olla ka importtooret. 77,6% küsitletutest pidas oluliseks või väga oluliseks, et lipumärgiga toode on kodumaisest toorainest.

Seega saavad välismaa toorainet kasutavad ettevõtted odavamat importtoorainet kasutades konkurentsieelise, sest tarbijad ostavad neid tooteid pahaaimamatult sama kallilt, kui kodumaisest toorainest toidukaupa. See lubab kasutada viletsama kvaliteediga importliha, mille puhul teevad maitseained imet.

Kodumaisest toorainest ja kodumaisest toidukasvatamisest huvitatud eestimeelseid tarbijaid on meil palju. Seetõttu on toidutoodete pakenditel tooraine päritolu üheselt selge tähistamine kõigi Eesti põllumeeste huvides. Alati ei määra ostueelistust odavaim hind. Tarbijakaitseameti spetsialistide arvates poleks nagu oluline, et klient teaks, kust riigist on pärit vorsti tooraine ehk kus on looma kasvatatud.

Tarbijakaitseameti missioon: „Paneme õiguse ja teadlikkuse tarbimiskeskkonna tasakaalu nimel tööle“ on pööratud siinkohal tarbijate vastu. Tasakaal on tööstuste poole kaldu ning tarbijate ootused Eesti lipuvärvidele tarbijakaitseametit ei kõiguta.

Jaga artiklit

24 kommentaari

T
Tarbijakaitseametis pettunu  /   09:14, 11. aug 2017
Riik peaks sekkuma toidumärgistamistamise korrastamisse, paljud tarbijad ei loe ega ka näe lugeda peenikeses kirjas infot. Sini-must-valget lipumärki tohiks kasutada ainult kodumaise põhitoorainega toodetel.
Kuid riigi abile siin ei saa loota, sest isegi Tarbijakaitseametit ei saa usaldada
Jumal Sa näed - aga Sa ei mürista
S
sini-must-valge pikkpoiss  /   17:26, 10. aug 2017
olen maitsev ja hea, mind on valmistatud kuskil väikeses külas, lepavõsa all suures telgis, kõige puhtamas kodumaise õhu käes. Natukene endast- liha minu sees on mingist tundmatust Poola lihakarnist, munad Hollandist, jahu Valgevenest,sibul ja küüslauk Hiinast,pipar ning teised vürtsid ka mingist maailma tundmatust karuaugust, sool veel Nõukogude Liidu ajast pärit jne. Segi on mind tampinud ja ahju toppinud mingi odavööjõust asüülitaotleja Süüriast. Poodi jõudsin kohaliku hallipassimehe Vovka vanas,logisevas päevi näinud mootorratta külgkorvis. Edasi ostsid mind sina, eestlane, ümbkeelse teenindaja käest ja viisid koju. Sõid, kiitsid ja olid uhke, et tarvitasid sinimustvalget liputoodet. irw.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis