5
fotot
EESTIMAAL ROKKIMAS: Scooter käis viimati Eestis esinemas 2015. aasta suvel, kui bänd andis võimsa kontserdi Tartu laululaval. (Aldo Luud)

Kui eesti-ukraina laulja Ruslan Trochynskyi ning poliitik Erik-Niiles Kross on kindlal seisukohal, et Scooterit ei peaks pärast Krimmis üles astumist Tallinna lauluväljakule lubama, siis bändi eestimaised soojendusartistid leiavad, et iga kontserdikülastaja vabadus on ise otsustada, kas minna Saksamaa menubändi kuulama või mitte. 

23. augustil Tallinna lauluväljakul esinev Saksamaa tantsumuusika fenomen Scooter sattus rahvusvahelisse skandaali, kui astus 4. augustil üles Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel. Asjaolusid raskendab fakt, et bänd sisenes Krimmi Venemaa kaudu. Ukraina prokuratuur teatas, et sellised teod välisriikide kodanike ja kuulsuste poolt, kes saavad oma fännide arvamust mõjutada, kahjustavad Ukraina püüdlusi taastada oma territoriaalne terviklikkus ning seega alustas prokuratuur Scooteri suhtes menetlust. 

Scooteri esinemine 4. augustil Krimmis. (Vida Press)

Uurisime Eesti poliitikutelt ja muusikutelt, kuidas nemad Scooteri Krimmis esinemisele vaatavad. Riigikogulase Erik-Niiles Krossi seisukoht oli juba juulikuus selge: ta avaldas sotsiaalmeedias lootust, et pärast Krimmi kontserti ei lastaks „neil tüüpidel“ Tallinnas esineda. Lisakommentaariks jääb Kross Õhtulehele tabamatuks. 

Ka eesti-ukraina laulja, ansambli Svjata Vatra eestvedaja Ruslan Trochynskyi on arvamusel, et Ukraina terviklikkust ja vabadust toetavad riigid ei tohiks Scooterit enam oma maale esinema lubada. Kuigi Scooteri solist H.P Baxxter on Saksamaa meediale öelnud, et bänd väisas Krimmi, esitamaks oma muusikat, mitte selleks, et osaleda poliitikas, tegi Scooter Trochynskyi hinnangul juba sinna minekuga poliitilise avalduse. “Kui sa oled muusik ja sul on miljoneid fänne, siis sinu teod ja sõnad mõjutavad neid inimesi, kes sinu muusikat kuulavad. Seal on suur vahe, kui sa lähed kuhugi esinema, rääkides armastusest ja ilusast elust või propageerid oma muusikaga narkootikume ja rõvedat elu,“ vihjab Trochynskyi Scooteri muusikalisele repertuaarile. 

“Mina muusikuna ei taha olla seotud poliitikaga, aga ma tean, et ma mõjutan inimesi, kes mind kuulavad. See on kindlasti poliitiline otsus, et Scooter Krimmi läks,“ lisab ta. „Eestisse ei tohiks teda igatahes lubada. Las läheb mängib puu otsas oma muusikat,“ nähvab Trochynskyi.

Iga kontserdikülastaja otsustagu ise

Võiks ju eeldada, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond suhtub samuti Krimmis käinud Scooteri esinemisse Eestimaa pinnal taunivalt. Seda enam, et kas siis kogemata või juhuslikult on Scooteri Tallinna kontsert sattunud just Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamise aastapäevale. EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme jääb aga teemat kommenteerides neutraalseks. Välja arvatud oma muusikamaitse välja ütlemisel. „Õudne muusika on neil,“ naerab Helme. „Ma olen üldiselt kultuuri ja meelelahutuse politiseerimise vastu. Enam ei saa teha ühtegi näidendit ega filmi, ilma et keegi ei tunneks end solvatuna. Aga kõik asjad ei pea olema ideoloogiliselt joonele piitsutatud,“ ütleb Helme. Ta lisab aga, et eks igal inimesel on võimalus oma meelsust üles näidata kontserdile minemata jättes. 

Ka Scooterit soojendav DJ Allan Roosileht on seda meelt, et iga kontserdikülastaja otsustagu ise. „Publikule peaks andma võimaluse: need inimesed, kes ei taha nüüd enam kontserdile minna, võiks pileti raha tagasi saada. See oleks ansambile karistuseks,“ märgib Roosileht. Ta lisab aga, et Scooteri puhul on mitmeid asjaolusid, mille tõttu võiks ikkagi tema esinemisele Krimmis läbi sõrmede vaadata. „Kui muusik ei ole rassistlik, fašistlik, inimvaenulik ega ka kurjategija mitte, siis peaks neid fakte vaatama kui kergendavaid asjaolusid. Ma olen Scooteri solisti H.P Baxxteriga kohtunud ja ma tean, kui sõbralik inimene ta on,“ ütleb Roosileht. 

Siiski hindab Roosileht, et bänd teadis, millesse nad end Krimmis esinedes mähivad. „Scooter ise oleks võinud teha otsuse mitte Krimmi minna – nad ei ole nii lollid, et ei teaks, kuidas maailm seda võtab. Nad oleks võinud maailmale vastu tulla ja mitte seal esineda.“ 

Ka meenutab Roosileht 2014. aastat, kui venemeelse Steven Seagali esinemine Eesti kultuuritegelaste survel Augustibluusil ära jäeti. „Kui nii paljud Eesti muusikud ja kultuuriinimesed ikka sõna võtavad, siis peab midagi lahti olema. Aga kindlasti oli Seagali juhtum ebameeldivam, kui Scooteri oma.“ Muide, Seagal on tunnistanud, et toetab Krimmi okupeerimist ja pärast seda, kui Seagali esinemine Eestis tühistati, läks ta Sevastopolisse kontserti andma.

Ka Scooteri soojendusbänd Caater on seisukohal, et muusikat ja poliitikat ei peaks kokku segama. „Eesti on ilmselt ainuke konnatiik maailmas, kus aeg-ajalt juulis ja augustis selline pseudoprobleem hapukurgihooajal pastakast välja imetakse. Millegipärast on nüüd keegi kuulutuste vahelt leidnud tuttavad tähed, mis moodustavad sõna „Scooter“. Teisi esinejaid ilmselt pole viitsitud välja nuhkida ja kella külge panna. Liiga keeruline. Ühesõnaga ajuvähk on viimasel ajal viiruslikult päris levinud,“ kõlab Caateri pahameelt täis kommentaar Õhtulehele.

Jaga artiklit

136 kommentaari

1
111  /   09:48, 10. aug 2017
ruslani poisil väike kadeduse ussike sees möllab et nii suured staarid tulevad meile siia ja tema viiuli piinamine ei huvita kül tõesti kedagi.aga sellegipoolest küsimus palju scooter reklaami eest maksis viiulimehele? ka antireklaam on reklaam.roosileht räägib vähemalt mõistliku juttu ja see on hea.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis