(Dado Ruvic)

Küberkaitse suvekooli eksperiment väljamõeldud tegelaskuju Anna Malvaraga näitas, et meil on riigikogulasi ja tippametnikke, kes võtavad kõhklemata vastu virtuaalse sõbrakutse, kui see tuleb tundmatult, kuid kaunilt noorelt naiselt. Kas pahameel selle üle on õigustatud, oleneb aga sellest, mida poliitikud-ametnikud sotsiaalmeedias jagada otsustavad.

Olles sattunud lugematul hulgal poliitikute ja muude avalike tegelaste sotsiaalmeediaprofiilidele, võiks öelda, et pahameel on suuresti asjatu: inimesed, kes teavad, et neid jälgitakse, kipuvadki jagama võimalikult suurele publikule mõeldud sõnumeid, ja isegi isiklikumat laadi postitused tunduvad kalkuleeritud – nagu tuuakse lapsed-elukaaslane endaga ajakirjade-ajalehtede kaantele ikka valimiste eel. Nii pole väga vahet, kui head kavatsused sõbralisti sattunud tundmatul silmapaaril tegelikult on, kui jagatav sisu on niikuinii teadlikult kontrollitud.

Ent nn Anna juhtum viitab ühele probleemile küll: hooletud sõbralisajad on ka inimesed, kes ei ole avaliku elu tegelased ja kel pole pidevat harjumust jagatud infot, mõtteid ja pilte mitmekordselt filtreerida. Pealkirjad nagu „Kuidas prints valgel hobusel rahaahneks kärnkonnaks osutus“ ja „Lihtsameelne sotsiaalkeskuse töötaja varastas Nigeeria petisele Eesti puuetega inimeste raha“ kõnelevad just tavaliste inimestega juhtunud lugudest. Ja iga sellise loo alguses on üks tundmatu sõber.

Jaga artiklit

2 kommentaari

P
Puugita  /   15:30, 7. aug 2017
Mitu inimeste sellise kutse peale endale sotsiaalse konto tegi?
S
sellised need  /   06:58, 7. aug 2017
sallijad on,saaks aga.

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis