(Arno Saar)

Millised on reaktsioonid, kui välja pakkuda, et koolilapsed võiksid õppetöö juurde naasta juba sel nädalal – nagu on kombeks põhjanaabrite juures –, võib vaid arvata: suve pole õieti ju olnudki ja võimalusest püüda viimaseid harvu päiksekiiri ei ütleks heal meelel ära nii õpilased kui ka õpetajad. Ometi on põhjuseid, miks laste suvevaheaja lühendamise idee ikka ja jälle üles kerkib: töötav vanem saab puhkust võtta üldjuhul vaid kuu jagu, koolilaps vajab sisukat tegevust aga terve suvi.

Õnnelikud on pered, kelle elukorraldus sarnaneb küllalt palju aegadega, kus kolme kuu pikkuse suvevaheaja vajaduses vaevalt keegi kahtles: suvi kulus ühisteks talutöödeks ja väiksemategi pereliikmete tööpanus oli hädavajalik. Kuid ajal, kus paljude vanavanemadki on ammu maalt linna kolinud (ja ega sellepärast vähem tööd tehta), tuleb ka lastele teistsugust rakendust leida. Nii tähendabki pikk koolivaheaeg paljudele peredele suurt nuputamist: kas puhkus tuleb vanematel välja võtta eraldi; kas ja kui palju võimaldab pere eelarve kulutada laagritele; millised sugulased-tuttavad võiksid lapsele vanema pikematel tööpäevadel seltsi pakkuda? Küllap on paljudel vanematel raske ette kujutadagi, mis oleks, kui Eestis ei tohiks algkooliealist last üldse üksi koju jätta, nagu näevad ette mõne Euroopa riigi seadused.

Teisalt tuleb küsida, kas kõigi laste suveks kooli kupatamine ainult selleks, et laps vanematelt jalust ära saada, on ikka lapse huvides – lood nõrkemiseni üleõppinud lastest panevad uskuma, et pikem akudelaadimine on siiski vajalik. Seda enam, et aeg, mil laps peab vaba aja sisustamisel lootma vaid vanematele, on lühike, ja lapsepõlve pikka suvevaheaega meenutab enamik eestlasi pigem hea sõnaga. Iseasi, kui palju saab meenutamisväärset olema siis, kui suvi ekraanide ees möödub.

Kuid lühema suvevaheaja eelistest-puudustest saame paremini aimu juba järgmisel aastal – et paljud koolid lähevad uuest õppeaastast üle viie vaheaja süsteemile, istuvad paljud lapsed nädala võrra kauem koolipingis just juunis. Eks ole näha, kas muutuse saab kõhklemata heaks kiita või kogeme, et temperatuuride tõustes on hoopis koolidel raskem justkui ebaõiglaselt kauaks koolipinki aheldatutele sisukat tegevust leida.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
denes.kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis