Et võitlus ümbrikupalgaga on küllalt raskeks osutunud mitte ainult Eestis, vaid mujalgi, näitab, et maksuameti kontrolliv tegevus aitab ainult teatud piirini ja edasi loeb, milline on inimeste suhtumine mustalt palga maksmisesse. Olgugi et küsitluste järgi on see tauniv, viitab 109 miljoni suurune maksuauk, et endiselt vaigistab küllalt paljude tööturuosaliste õiglustunnet võimalus teenida isiklikku kasu. Tööandjale avaldub viimane paremas konkurentsipositsioonis ausalt makse maksvate ettevõtete ees, töötajale aga suuremas palgas ja mõnel juhul töökoha säilitamiseski.

Paraku mõistab enamik ümbrikupalgaga nõustuvaid töötajaid alles siis, et on iseendale auku kaevanud, kui nende senine elukorraldus muutub – ja inimese loomulikust elukaarest tulenevalt juhtub see niikuinii – olematu ametlik palk ei võimalda saada pangast laenu, õiglast vanemahüvitist ega pensioni, töötukindlustust ega haigushüvitist. Rääkimata võimalusest, et ebaaus tööandja jätab ise nelja tuule poole kadudes töötaja ümbrikustki ilma. Maksuameti huviorbiiti sattudes ähvardab kodanikku aga tulumaksu tasumine tagantjärele ja valede maksuandmete esitamise korral ka rahatrahv. Laiem mõju on aga kõikide avalike teenuste kehvem kvaliteet.

Inimeste teadvustatud hirm sotsiaalsete garantiide kaotamise ees ühes töötajate registri sisseseadmisega 2014. aastal on viinud aga selleni, et kuigi ainult mustalt palka saavate inimeste hulk on kahanenud, siis suurenenud on ahvatlus maksta ümbrikus osa palka. Milline mõju varimajandusele on aga ettevõtete käibe ja töötajate arvu avaldamisel maksuameti poolt lisaks tasutud maksude summale, näeme aga tulevikus, sest muudatus jõustus alles aprillis.

Kuid murelikuks peaks tegema, et suurenenud on nende inimeste hulk, kes suhtuvad ümbrikupalka soosivalt ja seda eriti noorte seas. Viimaste puhul võib põhjust otsida selles, et ümbrikupalga maksmine on eriliselt levinud hooajatööde ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate tööde puhul – just sellistele töökohtadele satub aga enamik vaheajal või kooli kõrvalt oma esimest palka teenivaid noori. On meie kõigi vastutada, et ümbrikupalga saamise tagajärjed oleks neilegi teada, kui tahame, et tulevikus oleks rohkem ausaid maksumaksjaid.

Jaga artiklit

46 kommentaari

H
Hm  /   17:58, 7. aug 2017
Miks ma küll arvan, et need nägematud summad on samasugune müüt kui Lätist toodud alkoholi mõju banaania majandusele (muidugi pöördvõrdeliselt). Ei ole tänapäeval enam eriti musta raha kellelgi või loodavad sinisilmad Vargamäelt, et narkodiilerid nakkavad ka neile tulumaksu maksma.
K
Kõva Ketas  /   23:49, 3. aug 2017
Üle saja miljoni jääb riigieelarvesse saamata ettevõtjate süül, kes ümbrikupalka maksavad - tule taevas appi!
Kas riigi juurdlus ametnike on vähe, annama käsu ametnike piisavalt juurde võtta, et need miljonid kätte saada. Mõelda vaid, et 25 iseseisvumise aasta jooksul on 2,5 miljardit eurot kassas vähem.
Suurim osa süüst on 17 aastat Eesti Vabariigi ametnike kamandanud RE-l

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis