(MARCOS BRINDICCI)

Vahur Kollom, Vabaerakonna Tartu piirkonna juht: Perekonnal, koolil ja noortekeskustel on siin täita väga suur roll. Riiklik narkomaania ennetuse strateegia peab olema noorte jaoks mõjus. Samuti on oluline narkomaania ennetuse, ravi, rehabilitatsiooni, taasühiskonnastamise ja kahjude vähendamise valdkondade süsteemne välja arendamine. Eesmärgiks ei tohiks olla karistamine, vaid noorele peab andma võimaluse oma käitumist muuta, läbides konkreetse raviprogrammi ja seda kohtu järelvalve all.

Kalle Grünthal, EKRE Järva-ja Viljandimaa ringkonna juhatuse liige: Politsei peab oma taktikat muutma. Kõigepealt, nulltolerants diilerite osas, kes on sihikule võtnud koolid. Nende diilerite puhul ei tuleks kasutada jälitustegevust tõendite kogumise eesmärgil, vaid kohest vahi alla võtmist ja kohtu alla andmist. Arvan, et ei piisa tavalisest ennetustööst, kus räägitakse narkootikumide kahjulikkusest, vaid rakendada tuleks nn šokiteraapiat: elulises ja vahetus keskkonnas näidata narkosõltlaste elu viimaseid hetki. Jõhkralt öeldud, aga just see võib noorukilt võtta ära soovi avastada uimastimaailma.

Kersti Sarapuu, Keskerakonna Järvamaa piirkonna juht: On oluline, et lapsed oleksid juba varajases eas teadlikud, mida narkomaania endast kujutab ning kui kahjulikud erinevad narkootilised ained on. Ennetustöö võiks alata kodust ning jõuda välja kuni koolini ja laiemalt ühiskonna tasandile.

Kalev Kaljuste, Sotsiaaldemokraatide Pärnumaa piirkonna esimees: Ma ei tea, kas kooli õppeprogrammis näiteks inimeseõpetuses on sees, kuidas mõjuvad inimestele narkootikumid ja muud toksilise mõjuga ained. Milline on elusorganismidele nii lühi- kui ka pikaajaline mõju. Olen juhtunud vaatama dokumentaalfilme narkomaanidest, kes käivad igapäevaselt järelravis või kelle kogu sissetulek kulub sellele, et endale narkootikume süstida. Sellised elulised näited võivad peletada nii mõnegi noore sellelt mõttelt. Lastevanemate teadlikkuse tõstmine on samuti oluline.

Andrei Korobeinik, Reformierakonna Pärnu piirkonna juhatuse liige: Kõige efektiivsem on kahtlemata selgitustöö. Mitte propaganda, vaid konkreetse info jagamine selle kohta, millised mõjuained on kahjulikud, kuidas tekib sõltuvus, mis on riskid, millised on tagajärjed. Probleemide puhul otsivad lapsed abi eakaaslastest sõpradelt, siis õpetajatelt ja siis vanematelt, just sellises järjekorras. Seega on hästi oluline, et mitte ainult vanemad, vaid ka kooliõpetajad oleksid teemaga kursis. Vaatamata sellele võivad mõned lapsevanemad 14-aastasele lapsele ise näiteks siidrit või õlut pakkuda (tekitab sõltuvust, pidurdab eesajukoore arengut ja seega võib oluliselt vähendada nii lapse IQ-d kui ka EQ-d). Need samad vanemad võivad rääkida hirmutavaid lugusid kanepisõltuvusest, mis internetiajastul on lihtsasti ümberlükatavad, ja vähendavad vanemate autoriteedi laste silmis.

Raivo Aeg, IRLi Tallinna linnapeakandidaat: Narkootikumide tarbimine peab jääma keelatuks. Loogika on lihtne – mis on keelatud, seda on raskem hankida ja seda väiksema hulga inimesteni see jõuab. Lisaks annab keeld noortele signaali, et uimastid on ohtlikud ning nende kasutamine võib tuua kaasa õnnetud tagajärjed või karistuse, mis jääb märgina kogu eluks külge. Narkomaaniat saab vähendada selgelt kolme tegevuse koosmõjus. Esiteks, uimastite levitamise tõkestamine. Teiseks, inimeste soovi vähendamine uimastite järele ehk ennetus. Kolmandaks, narkosõltlaste ravi. Kui üks neist komponentidest ei toimi, siis on ahel murtud ja edukaid tulemusi keeruline oodata.

Jaga artiklit

35 kommentaari

N
Narkootikumide tootmise vabrikud   /   23:00, 2. sept 2017
tuleb likvideerida ja diilerid vangi. Paraku korrumpeerunud politsei...
T
töömees  /   09:24, 6. aug 2017
töö aga mitte it ja laiskus.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis