18 kommentaari

.
...  /   06:10, 8. aug 2017
Vat siis, jälle see töll. Enam ebakirjandust hääletusnimekirjades näha ei taha!
K
Komakoht  /   12:09, 13. aug 2017
Et siis teeme raamtutest tuleriida. Selge, ekspert meil ju siin olemas.
T
Tulevane tõlkija  /   11:00, 4. aug 2017
Süüvinud meedias olevatesse arutlustesse, tekib endal ka küsimus: huvitav, kuidas hinnata ulmeühingu ausust, kui žüriiliikmeteks on aastakümnete jooksul hääletamist kontrollinud nominendid/hilisemad laureaadid?!
O
Osvald Luks  /   14:44, 1. aug 2017
Heade Mõtete Linna rohelusega ääristatud tänavail toimuv on igasuvine ja -päevane omade ja teiste kodanike vilgas kulgemine. Suvest suvesse on seal nähtud kingataldu kulutamas ka üht vaimuvaraga täidetud sumadani kandvat keskealist tartlast. Aeg-ajalt on ta mõne kiirkõnnist loobunud persooni endale vestluskaaslaseks saanud. Olevat juhtunud, et nö. kultuurikorvi vormi ja sisu üle arutamine neilt tunnikesegi võtnud. Samas ka mõnd õhemat või kogukamat teost uurida võetud - mõni trükis omanikkugi vahetanud. Üks sedamoodi vahendatud raamat asuvat näiteks lähiajal oma uue omanikuga teele tema praegusesse elukohta, mis asub Gibraltaril. Olulisel määral kirjavara rahva hulka jaganud kirjanik THAVET ATLAS ongi viimaste aastate suvekuudel oma vestlus- ja arvamuskaaslaste hulka paratamatult kirjuks ringkonnaks laiendanud.
Eespool lugeda antud leheartikli rahurikkujaks osutunud T. Atlase romaani "Sadakond nõiutud suitsukest" tegelased ja sündmused balansseerivad nii tõelise kui ulmelise piirimail ning toimetavad kord ühes, kord teises keskkonnas või kõiges korraga. Asi, mis kõigepealt huvitavaks osutub, on see, et kujutatav eluolu oma tegelastega lugejat looduserüpest kõnetab, mis mõnele nostalgiline, mõnele uudisasjaline. Ei ole välistatud, et autori poolt kasvatatud mure planeet Maa heaolu pärast mõne teadusliku trükise lehitsemisele ja uurimisele suunab.
Et T. Atlasel ka oma facebook`i konto on, kus ta oma arvamusi ja kommentaare või luuletusi tutvustab, on loomulik, et seda ka märgatakse. Ta ise ongi imestust avaldanud, et jälgijaid leidub isegi väljaspool meie vabariiki, näiteks Ameerikas ja Jaapanis jne. Loomulikult on see vaba tahte alusel juhtunud, millest T. Atlas lähemalt ei teagi.
Küllap õpetaja Laur poleks T. Atlasele soovitanud ainult poolt rehkendust teha, sest temale on sobinud ikka tervet rehkendust teha. Nii pole T. Atlasel raske olnud ette kujutada, et Stalkeri hääletuse hääled kopsaka rehnungi soetada võinuks. Kui palju täpselt, seda teab juba ulmeühing, mida nad asjaajamise korrektsuse sunnil pidid avalikkuselegi teada andma. Kui nad nüüd kurdavad, et juba 2015. aasta häälte summa neile häiriv oli, ei pidanuks nad küll 2017. aastal T. Atlast nominendiks registreerima.
Kas loometööks on maitsev küpsetis, käsitöö-kingapaar või põnev romaan, väärib töö autori asjakohast aupaklikkust. Asjaolu, et autor ise oma väärtust tajub ja seda ka ilmutab, ei tohiks taunitav olla. Ausal autoril ei tulegi pähe ennast häbeneda, aga teiste pärast häbenemine võib küll teenimatult valulikuks osutuda.
Ja õpilane Atlas, juhul kui õpetaja Laur oleks poolikut rehkendust terviklikule eelistanud, oleks sellise õiglustunde riivamise puhul klassitoas kindlasti vastuhakumeelt ilmutanud.
Ja kui Tartu hommikurutuses kesklinnas tuttavat sumadaniga inimsiluetti silmavaatega saadan, sigineb isa ja poja figuuride juures justkui T. Atlase olemuse kaksikkujuks minu enda mälupildi sugem Jaan Rootslasest. Pole ime - tema oli lausa T. Atlase suguvõsaline, samas sarnase missioonitundega sugulashing, kaugest ajahõlmast kangastuv kuulus raamatukaupmees. Teda mäletab meie igapäevane Google`gi. Ehk koguneks temagi nime juurde toetushääli, kui see mingis formaadis nominendiks osutuks?
Igatahes on nüüd T. Atlast tema tuttavad, kes tema loominguga aastate lõikes kursis olnud, noominud, et miks ta ise neid Stalkeri auhinna hääletamisest ei teavitanud, ja samas kahetsenud, et olulise info sel kiirustaval eluviisil elades neil tähele panemata jäänud oli.
Paradokse leidub jätkuvalt.
R
Raamatusõber  /   16:30, 31. juuli 2017
Raamatute tunnustamisel maksab ausus. Ulmekirjandus on popp ja tekib uusi lugejaid. Meie kandis küll rohkem noorte seas. Äge pealkiri "Sadakond nõiutud suitsukest" kutsus sedagi raamatut lugema ja kohaliku (maapiirkonna) lugejate poolt tekkis idee kohtuda kirjanikuga. Arutelule soovisid täiesti juhuse tõttu tulla ka mõned Valga gümnaasiumi noored. Kindlasti sellest seltskonnast oli neid, kes hääletasid teiste ulmekate hulgast antud raamatu parimaks. Tänan!
H
Huviline  /   18:49, 29. juuli 2017
Veidi tundub, artikli autor vastandab kirjanikke - Atlast ja Harglat, kuigi ilmselt on tegu ulmeühingu käkiga. Samas oleks hea teada, mida hr. Hargla talle konstrueeritud, komplitseeritud olukorrast arvab. Kas artikli autoril tõesti hetkekski sellist mõtet ei tärganud?
O
Ok  /   20:30, 28. juuli 2017
Tekkis küsimus, et kas tõesti peab kõikide Stalkeri nominentide raamatud olema läbi lugenud, et kellegi poolt võiks hääletada? Sest kui inimene loebki ühe autori raamatu/loo ja otsustab selle esikohaks hääletada, siis millise reegli vastu see õige on? Tegelikult jätab selline hääletussüsteem tõesti õiguse vaielda, iseasi kas sellest vaidlemisest just kasu on, sest pisikeses ulmikute kogukonnas on ilmselt onupojapoliitika paratamatu kaasnähtus.
Ü
Üldse pole OK  /   14:00, 29. juuli 2017
Kui inimene on nominentide hulgast läbi lugenud üheainsa raamatu, kuidas ta teab, et just see on sellest valikust parim?
Pealegi tuleb hääletamiseks kirja panna kolm parimat. Ülejäänud kaks paneksid sa umbes, kõhutunde järgi? Päriselt ka?
See ei ole siiani olnud selline auhind, et millisel autoril on enim sõpru-sugulasi, vaid ikka selle järgi, mis lugejatele sellest valikust enim meeldib. Statuudis pole vist tõesti kirjas seda, et hääletaja peaks olema teoseid ikka päriselt lugenud ka – see on siiani olnud iseenesest mõistetav. Kas selline punkt tuleks tõesti kirja panna? Tõesti?
O
Oki-Toki  /   17:45, 29. juuli 2017
Aga hääletage siis üldse oma ringis, teki all pimedas. Te ju omavahel pea vist kõik sugulashinged, 20 aasta jooksul mõni üksik, uus nimi.
H
Huviline  /   19:11, 28. juuli 2017
Andsin oma hääle antud autorile!!!
E
ei ole huviline  /   10:56, 3. aug 2017
sa oled pereliige ka
K
konspiraator  /   14:01, 28. juuli 2017
Ilmselt asi selles, et kirjanik arvab, et selle ulmekirjanduse konkursi võitjana raamatumüük kasvaks . Samas pakuksin, et see kirjanik, kes tundis, et tema peab võitma, võiks kontakteeruda filmitootjatega, et tema mõne raamatu põhjal ka mõne seriaali või filmi teeks . Saaks autoritasu ning ei peaks tänavanurgal oma raamatuid müüma .Selles mõttes tegelikult vähemalt minu jaoks ainuke tuntud nimi ja "kaubamärk" sellel konkursil oli Indrek Hargla nimi .Ülejäänud autorid nagu Maniakkide Tänav,kes tegutseb vist juba 20 aastat, kuid kelle pärisnime ei teata ja kuulsus ainult veebis või väikse kildkonna siseringis . Aga eks igalühel omad lõbud.
Ja mis selle konkursi võidu pärast ikka põdeda, oleks selle võiduga kaasnenud mingid rahasummad, siis oleks veel ehk arusaadav.Samas muidugi mind ennast on aastate jooksul häirinud, et kuulutatakse suurelt välja romaanivõistluse võitja ning heal juhul räägitakse ka veel teisest-kolmandast kohast . Aga ei avalikustata punkte või et mille alusel ja kes võitjaks valis . Noh ja samas kasvõi selle artikli järgi on lihtne põhjus, miks sellist punktiandmist avalikustada ei saaks - sest tulevad välja sellised, kes arvavad, et nende töö oli siiski parim kui võidutöö ja siis mine vaidle sellistega.
M
Mia  /   14:37, 28. juuli 2017
"Selles mõttes tegelikult vähemalt minu jaoks ainuke tuntud nimi ja "kaubamärk" sellel konkursil oli Indrek Hargla nimi." - Mida nad kardsid siis ja "on hindamisest üldse eemaldatud"?
U
Ulmik  /   14:46, 28. juuli 2017
Aga sa muidu Indrek Hargla pärisnime tead?
T
triin  /   13:49, 28. juuli 2017
mina hääletasin tema poolt
M
Mina hääletasin teiste poolt  /   14:53, 28. juuli 2017
Olid sa ikka rohkem kui ühe raamatu sellest nimekirjast läbi lugenud? Sel aastal oli mitmete väga hea käekirjaga autorite teoseid nimekirjas (Indrek Hargla, Mann Loper, Maniakkide Tänav, Andris Feldmanis,...). Seega, kui suveks head-paremat kodumaist kirjandust lugemiseks otsid, võta terve nimekiri järjest ette. Äkki hindad endagi hääle sedasi ümber. ;)
P
Poolt, see on vastu :)  /   17:49, 29. juuli 2017
David Messeri "Sigismund" puudub Teie kõrgest nimekirjast, tema poolt oleks punkte andnud.
R
Remedia  /   10:24, 28. juuli 2017
Põhjuse leiab alati!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis