2
fotot
Kirjanik Esper Thompson, kirjanikunimega Thavet Atlas. (Alar Madisson)

Läinud nädalavahetusel jagas Eesti ulmeühing Jõgevamaal Udu talus peetud ulmehuviliste kogunemisel "Estcon" Stalkeri kirjandusauhindu. Parimaks mulluseks Eesti autori ulmeromaaniks kuulutati rahvahääletuse põhjal Indrek Hargla "Raudrästiku aeg". Thavet Atlase pseudonüümi kasutav Tartu kirjamees aga süüdistab ühingut ebaausas korralduses – poleks tema punkte kehtetuks tunnistatud, kuulunuks võit talle.

Thavet Atlase autorinime taha peitunud proosakirjanik ja luuletaja Esper Thompson on nördinud, et ulmeühing tema etnograafilisele ulmeraamatule "Sadakond nõiutud suitsukest" kogunenud hääli arvesse ei võtnud.

Mees, kes müüb omal käel avaldatud teoseid lisaks poelettidele ka Tartu tänavail käest kätte ning samuti suhtleb lugejatega aktiivselt blogi ja Facebooki fännilehe kaudu, on enda sõnul fännide tagasiside alusel välja raalinud, et talle pidanuks laekuma rohkem punkte kui Indrek Harglale, kelle skooriks kogunes 47 punkti.

Stalkeri hääletuses osalejal tuleb kategooriasiseselt reastada esimesed kolm kohta: esimene koht tähendab 5 punkti, teine koht 3 punkti ja kolmas koht 1 punkti. "Sain vähemalt paarikümnelt inimeselt tagasisidet, et nad on minu teose esikohale hääletanud," kinnitab Atlas. See peaks kokku andma juba sadakond punkti. Ometi ei leidnud ta oma nime esikolmikustki.

"Küsimus ei ole selles, et Indrek Hargla ei tohiks võita, vaid häältearvus," selgitab Atlas. Ta kurdab, et on pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist helistanud Eesti ulmeühingu presidendile Veiko Belialsile küsimusega, kui mitu punkti tema teosele anti. "Vastust sellele küsimusele pole ma saanud senini – ei kirjalikus, ei suulises vormis. Järeldan, et minu teos on hindamisest üldse eemaldatud, mind ja avalikkust sellest vähemalgi määral teavitamata ja põhjust nimetamata," pahandab kirjanik.

Nii palju olevat Belials talle siiski öelnud, et tema häältesaak on kahtlane. "Vastasin, et ega ma ole oma suguvõsa enda poolt hääletama pannud," on Atlas haavunud.

Ta ei salga, et on tõepoolest ärgitanud inimesi Stalkeri hääletusel osalema, kuid rõhutab, et ta pole mangunud kedagi endale hääli andma. "Avaldasin Facebookis ja blogis hääletuse lingi, kuid seal on ju kõik nominendid võrdselt esindatud – see oli pigem kaudne üleskutse. Mina pole mitte ühtegi ostjat või muidu huvilist vähemagi sõnaga palunud enda poolt hääletada."

Atlase sõnul pole Stalkeri reeglites kirjas, nagu ei tohiks konkursi kohta infot jagada. "Olen neile pigem tasuta reklaami teinud. Leian, et ulmeühing on rikkunud üliolulisel määral Stalkeri statuuti ja käitunud nii minu kui ka avalikkuse ees amoraalselt," põrutab literaat.

Kahtlust tekitasid eranditult esikohahääled

"Jah, me eemaldasime Thavet Atlase hääletuselt vastavalt statuudile. Meil tekkis põhjendatud kahtlus, et need ei ole loomulikul teel saadud hääled," kommenteerib Veiko Belials.

Ulmeühingu juht viitab tänavu veebruaris ühingu üldkoosolekul kinnitatud võistlusstatuudi punktile 5.14., kus seisab: "Hea tava järgi autorid, tõlkijad ja koostajad iseendale hääli ei anna. Põhjendatud kahtluse korral tulemustega manipuleerimises jätab Eesti ulmeühing endale õiguse teos hääletusest eemaldada."

Belialsi väitel tekkis kahtlus hääletustulemustega manipuleerimises seetõttu, et tulemused ei tundu loomulikud. Ta väidab, et asi tundus neile natuke kahtlane juba kaks aastat tagasi, kui Thavet Atlas pälvis Stalkeri romaaniga "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel". Raamatu poolt anti 85 punkti, samas kui teiseks tulnud Eesti autori romaan pälvis vaid 23 punkti. Muudes kategooriates olid skoorid palju ühtlasemad.

"See, et keegi saab nii palju punkte, ei ole iseenesest probleem, aga tema sai ainult esikohapunkte, mis on kõikvõimalike tõenäosusteooriate ja statistiliste jaotuste järgi ebaloomulik. Kuna täpselt sama ebaloomulik muster seekord kordus, siis võtsime vastu otsuse ta hääletuselt eemaldada," selgitab Belials.

Kokku osales Stalkeri hääletusel parima Eesti ulmeromaani kategoorias 27 mullu ilmunud ulme- või ulmesugemetega kirjandusteost. Teised osalejad, kelle poolt punkte anti, said Belialsi sõnul peale esikohahäälte ka teise ja kolmanda koha hääli. Thavet Atlase poolt hääletanute antud punktid aga tühistati täielikult, see tähendab, et ei arvestatud ka nende jagatud teise ja kolmanda kohta punkte.

"Me oleme 20 aastat (aastast 1998 – toim) seda auhinda välja andnud. Kordagi ei ole sellist pilti ette tulnud," toonitab Belials. "Thavet Atlas ise väidab, et kuna ta müüb oma raamatuid käest kätte, siis ta suhtleb inimestega ja inimesed on talle öelnud, et neile tema raamat meeldib. Iseenesest ei ole keelatud hääletama agiteerimine, aga kahtlust hakkab tekitama see, kui inimene ise teab, kui palju tal hääli peaks olema. Ta helistas mulle ja küsis, kuidasmoodi saab esikoha võitjal olla palju vähem hääli, kui tema poolt anti."

"Meil oli juba eelmisel korral selle kirjaniku suhtes kahtlus, aga otsustasime auhinna välja anda. Seda teist korda teha ei tunduks väga aus kõigi teiste suhtes, kellele antakse hääli ilma sellise kihutustööta. Ja tegelikult viitab kõik ikkagi koordineeritud tegevusele," arutleb Belials.

"Leidsime ka, et Eesti ulme seisukohalt ei ole mõistlik, kui võit saavutatakse kahtlasel teel," lisab ta.

Võistluse reeglid võivad muutuda

Belials ütleb, et ilmselt tuleb võistluse statuuti täiendada, et segadus edaspidi ära jääks. "Kas me saame nii jätkata, kui süsteem on üles ehitatud sellele, et valemängijaid pole ja kõik käib ausalt? Kui tundub, et seda hakatakse ära kasutama, tuleb statuut ümber teha."

Thavet Atlase meelest käib sahker-mahker ulmeühingu enda poole peal. Näiteks imestab ta, miks algselt 14. juulil lõppema pidanud hääletust pikendati ilma igasuguste selgitusteta 17. juulini.

Me oleme seda ennegi teinud. Seadsime reede asemel tähtpäevaks esmaspäeva, sest tihti vaadatakse nädala alguses jälle arvutisse ja mõtlesime, et kui keegi on hääletuse maha maganud, siis saab ta osaleda. See ei ole midagi erakordset," kinnitab Belials. "Eelmisel aastal pikendasime näiteks terve nädala võrra."

Atlas ei mõista ka, miks teda kandidaatide nimekirjast ei kustutatud, kui ta võistlusest eemaldati. Belials aga seletab, et disklahviotsust ei tehtud enne, kui hääletamine oli lõppenud ja tulemustele otsa vaadati.

"Me oleme püüdnud tõesti läbipaistvad olla, kui võrrelda meid näiteks jutu- või romaanivõistlustega, kus lõpuks lihtsalt öeldakse, et võitis see töö, aga mingeid punkte ja pingeridu välja ei tooda," mainib ta.

Seni on ulmeühingu kodulehel edetabelitena välja toodud kõik Stalkeri hääletusel punkte saanud kirjandusteosed, kuid sedapuhku on esitatud vaid esikolmikud. "Me ei pannud seekord ulmeleheküljele täisnimekirju, osalenud teoste ja hääletajate arvu sellepärast, et siis oleks pidanud sinna juurde kirjutama, et mingi romaan ja hääled eemaldati. On siis kirjanikule sellist negatiivset tähelepanu vaja?" küsib Veiko Belials.

"Tundub, et antud autori jaoks on see selline võit-iga-hinna-eest-küsimus," lausub ta lõpetuseks nõutult.

Thavet Atlas kostab kokkuvõtteks mõrult: "Ainult esikoha hääled – vaat, seda ma ei teadnudki. Kui ma oleks tõesti nii suur manipuleerija, siis kohe kindlasti oleksin seda viga vältinud. Olen maikuust alates müünud Tartu kesklinnas sellest romaanist otse lugejaile umbes kakssada eksemplari. Arvan, et lugejad andsid mulle maksimumpunktid seepärast, et minu teos neid kõnetas ja teisi pole nad lugenudki."

Kirjanik lubab, et ei jäta seda asja niiviisi, ja kutsub tema teose poolt hääletanuid üles talle endast märku andma.

Kes tänavu Stalkereid pälvisid?

Parim tõlkeromaan

1. Lois McMaster Bujold – "Mälu". Varrak. Tõlkinud Allan Eichenbaum. 60 punkti

2. Neil Gaiman – "Eikusagi". Varrak. Tõlkinud Sash Uusjärv. 45 punkti

3. Robert. A. Heinlein – "Uks suvesse". Fantaasia. Tõlkinud Ats Miller. 42 punkti

Parim antoloogia või kogumik

1. Philip K. Dick – "Poodud võõras". Skarabeus. Koostaja Arvi Nikkarev. 46 punkti

2. Heinrich Weinberg – "Pimesi hüpates". Fantaasia. 31 punkti

3. "Me armastame Maad". Fantaasia. Koostaja Veiko Belials. 26 punkti

Parim tõlkelühiromaan või -jutustus

1. Robert Silverberg – "Hawksbilli jaam". Autorikogumikust "Öösse kaduv tee". Fantaasia. Tõlkinud Priit Kenkmann. 27 punkti

2. Isaac Asimov – "Amet". Autorikogumikust "Üheksa homset". Fantaasia. Tõlkinud Priit Kenkmann. 23 punkti

3. Philip K. Dick – "Mälestused kliendi omal valikul". Autorikogumikust "Poodud võõras". Skarabeus. Tõlkinud Arvi Nikkarev. 19 punkti

Parim tõlkelühijutt

1. Philip K. Dick – "Tulus äri". Autorikogumikust "Poodud võõras". Skarabeus. Tõlkinud Arvi Nikkarev. 21 punkti

2. Arkadi ja Boriss Strugatski – "Üksikud oletused". Antoloogiast "Me armastame Maad". Fantaasia. Tõlkinud Veiko Belials. 16 punkti

3. Isaac Asimov – "Hellad raisakotkad". Autorikogumikust "Üheksa homset". Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann. 10 punkti

Parim Eesti autori romaan

1. Indrek Hargla – "Raudrästiku aeg". Raudhammas. 47 punkti

Indrek Hargla on alates 2000. aastast 20 korda võitnud ulmeauhinna Stalker, tunnustust on jagunud küll romaanide, lühiromaanide ja juttude, lühijuttude kui ka kogumike kategoorias. (Priit Simson / Ekspress Meedia)

2. Maniakkide Tänav ja J. J. Metsavana – "Saladuslik tsaar 4: Kui rumalad surid". Fantaasia. 38 punkti

3. Tiit Tarlap – "Rajake tähetolmus". Fantaasia. 31 punkti

Parim Eesti autori lühiromaan või jutustus

1. Jaagup Mahkra –"Umgolla mustad maagid". Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. 45 punkti

2. Heinrich Weinberg – "Kadunud ja leitud". Autorikogumikust "Pimesi hüpates". Fantaasia. 43 punkti

3. Rait Milistver – "Needus". Autorikogumikust "5+5 novelli". Pilgrim. 20 punkti

Parim Eesti autori lühijutt

1. J. J. Metsavana ja Veiko Belials – "Neli kohta peale koma". Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. 31 punkti

2. Heinrich Weinberg – "Nurgatagune reisibüroo". Autorikogumikust "Pimesi hüpates". Fantaasia. 31. punkti

3. Rait Milistver – "Käsi". Autorikogumikust "5+5 novelli". Pilgrim. 26 punkti

Jaga artiklit

18 kommentaari

.
...  /   06:10, 8. aug 2017
Vat siis, jälle see töll. Enam ebakirjandust hääletusnimekirjades näha ei taha!
T
Tulevane tõlkija  /   11:00, 4. aug 2017
Süüvinud meedias olevatesse arutlustesse, tekib endal ka küsimus: huvitav, kuidas hinnata ulmeühingu ausust, kui žüriiliikmeteks on aastakümnete jooksul hääletamist kontrollinud nominendid/hilisemad laureaadid?!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis