Keskerakondlasest majandus- ja taristuminister Kadri Simson avaldas hiljuti toetust oma erakonnakaaslase Yana Toomi jõupingutustele Euroopa parlamendis, eesmärgiga anda kõikidele Eestis elavatele halli passi omanikele automaatselt Eesti kodakondsus. Seda üpris kummalise väitega, et need inimesed ei ole kasutanud võimalust saada mõne muu riigi kodakondsust ja sellega näidanud head tahet elada Eestis. Lihtsalt niisama hakata Eesti passe välja jagama, nagu Kadri Simson soovitab, oleks aga potentsiaalselt ohtlik riigile.

Riigikeelt oskavad paljud halli passi omanikud. Eriti iseloomulik on see nooremale generatsioonile. Paljud neist on edukalt läbinud eesti keele eksamid, räägivad, loevad ja kirjutavad riigikeeles vabalt. Neil on olemas ka vastavad eesti keele teadmise tõendid. Küsimusele, miks te ei võta Eesti kodakondsust, vastavad paljud otsekoheselt – halli passiga on mugavam. Neil on võrreldes Eesti kodanikuga mitmed eelised. Nad saavad vabalt, ilma viisata sõita Venemaale, liikuda vabalt Euroopas Schengeni ruumis. Ainuke, milleks neil pole õigusi, on valimistel osalemine. 

On muidugi ka teine kategooria muulasi, vanema generatsiooni esindajaid, kes on Eestis elanud aastakümneid ja kes pole kunagi tahtnudki eesti keelt ära õppida, järgides Moskva propaganda poolt sisendavat lootust „me tuleme veel tagasi“. Võib kuidagi mõista ka väiteid, et nad on nüüd vanad, mälu tönts ja raske on õppida. Kuid tekib küsimus: kui nad kavatsesid Eestisse jääda, miks nad ei õppinud keelt siis kakskümmend või viisteist aastat tagasi, kui olid veel noored?

Tuleks oluliselt suurendada riigi jõupingutusi ja vahendeid sellele, et mitte ainult venekeelne kogukond, vaid ka kõik muulased, kes elavad Eestis ja tahavad siin elada, õpiksid ära eesti keele, saaks tuttavaks meie seadusandluse, ajaloo ja kultuuriga. Miks on see meile tähtis? Sellepärast, et eesti rahvas on väga väike. Kui nüüd saaks Eesti teiseks riigikeeleks mõne suurriigi oma – olgu see vene, inglise, saksa või mõni muu keel –, siis eesti keel kaoks väga kiiresti. Koos temaga ka eesti rahvas, kultuur, eluviis. Venestamise katsed Eestis on toimunud kaks korda: 19. sajandi lõpul ja nõukogude perioodil. Meil on neist karm kogemus. Kui 1940. aastal moodustasid eestlased 92% elanikkonnast, siis nõukogude perioodi lõpus kõigest 64%. 

Mis võib olla riigi kaks- või enama keelsuse tagajärg? Ei lähe palju aega, kui eesti rahvas sureb välja. Mingil juhul ei tohi toetada ka ideed sellest, et kas lihtsustada või lihtsalt kõigile erandita välja anda Eesti passi.

Eesti kodakondsuse lihtsustatud andmine on ohtlik ka sellepärast, ei meie idanaabrilt tuleb Eesti suhtes pidev negatiivne, tihti laimu ja valet edastav propaganda. Selle infoväljas on praktiliselt kogu Ida-Virumaa ja mingil määral ka pealinn. Toimub siin elava venekeelse elanikkonna pidev psühholoogiline mõjutamine. Moskva eesmärk on hoida Eestis üleval pinged erinevate rahvuste vahel, mis annaks sobival juhul Venemaale ettekäände sekkumiseks meie siseasjadesse. Seda on meie ajaloos juhtunud palju kordi. Möödunud sajandil algul püüdis puna-Venemaa ja pärast 1922. aastal loodud NSV Liit okupeerida või okupeeris Eestit viis korda.

On mõistetav, et Keskerakonna edu või ebaedu sügisestel kohalikel valimistel sõltub mingil määral venekeelse elanikkonna toetusest. Kuid see ei tähenda, et me peaksime olema lõpuni meelepärased Moskva poolt lollitatud vene kogukonna teatud osale ja tegema, mida nad soovivad. Seda juhul, kui tahame jätkata iseseisva riigi ja rahvana.

Jaga artiklit

57 kommentaari

T
T.Mets  /   10:36, 20. aug 2017
kindrali kraadi kohta võiks Laaneots arukam olla. Siiani on tema trumbiks vaenu õhutamine ja sõjaks valmistumine, see on ka teiste reffide lipukirjaks. Nagu aeg on näidanud, siis selliste viljade tulemusena oleme jõudnud Euroopa vaesemate kilda. Ega Riigikogus sitzende kindral Kert ka just arukusega ei hiilga, vähemalt vait oskab olla
J
Jah  /   00:23, 30. juuli 2017
Laaneots Eesti hukatus.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis