Küsimusele, miks on korra juba vanglamüüride taha sattunud inimesel nii raske välja murda kriminaalse elu nõiaringist, annab vastuse tuhandete eksvangide elukogemus: häiritud suhteid pere ja sõpradega on raske taastada (või on nemadki osa kuritegelikust maailmast), kriminaalse minevikuga kandidaadi välistab juba eos enamik tööandjatest ning raha ja elamispinnata oleks raske jalad alla saada neilgi, kes eluaeg seaduskuulekad olnud. Rääkimata siis neist, keda kimbutavad sõltuvushaigused.

Mis sunnib iseenda elu üha uuesti rikkuma, sellest räägib tänases Õhtulehes veerandi oma elust trellide taga veetnud Ragnar. 31aastane mees teab nüüd, et aidata saab vaid seda, kes ise muutuda tahab. Paraku ei pruugi suurema osa täiskasvanuelust vanglaseaduste järgi elanud inimene teadagi, millisest otsast elulise sasipuntra lahtiharutamist alustada. Lootuse küla, mis aitas Ragnarit, ja teistegi sarnaste rehabilitatsiooniteenust pakkuvate ühingute kogemus näitab, et eksvangidele ei piisa vaid ajutise elamispinna võimaldamisest. Normaalsele elule paneb aluse psühholoogiline ja võlanõustamine ning abi töö otsimiselgi.

Kui viimast eksvangidele vaevalt keegi keelab, siis mured algavad just endistele vangidele sobiva elukoha leidmisest. Sellest, et eksvang on sama soovimatu naaber nagu süstiv narkomaan, kõneleb tõsiasi, et Lõuna-Eestis on vastav hange läbi kukkunud juba mitmendat korda – kas ei suudeta leida teenusepakkujat või saab takistuseks kohalike häälekas vastuseis, nagu juhtus näiteks Tartus Raadil või Valgas. Kuid paralleelid süstlavahetuspunktide rajamisega ei piirdu ainult sellega, et narkomaane ja vanglast vabanenuid tajutakse ühtviisi ohuna nii endale kui ka lastele, vaid sarnane on ka plaanide kommunikatsioon – teavitustöö kohalike seas loodeti ära teha siis, kui keskus juba rajatud, ent teravad küsimused kerkisid üles juba varem.

Nüüd ei jää justiitsministeeriumil muud üle kui kirgi kütnud eksvangide tugikeskuse loomise otsus kohalikeks valimisteks üldse ootele panna. Olgugi, et arutelu, kuhu, miks ja kui kallilt me selliseid keskusi rajame, on ammu hilinenud.

Jaga artiklit

8 kommentaari

K
Kui üks oks on  /   14:03, 26. juuli 2017
18 a. kõveraks kasvanud, ei õnnestu teda ühe aastaga sirgeks painutada. Pikapeale ehk sirgemaks saaks, aga armid jäävad kogu eluks.
A
Alar1  /   09:50, 26. juuli 2017
Kumb tõenäosus on suurem - Kas vanglas istunud kurjategija hakkab korralikuks inimeseks või moslemi pagulane hakkab oma naist armastavaks pereisaks ja töökaks inimeseks? Mõlemal juhul on tõenäosus nullilähedane! Sellest ka tõrjuv suhtumine neisse. Erandeid muidugi esineb.

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis