Võib-olla pole ma veel piisavalt palju reisinud, et see mind endiselt üllatab, kuid mida rohkem Lääne-Euroopa poole minna, seda pühamaks muutuvad igasugused siestad ja fiestad. Viimast nädalat Belgia linnas Kortrijkis veetes tabas mind šokk, kuidas võib üks 75 000 elanikuga linnake juulikuus nõnda väljasurnud paista.

Palju pealtnäha vahvaid kohvikuid ja restorane, mis üksteise järel suletud. Mõningatel peal kirjas lahtiolekuajad 10.30–12.30 ja 18.30–20.30. Lisaks juures sildike, veidi liialdades, kuid siiski sõnumiga: „Võib-olla ei ava täna üldse.“ Ja ega tihtipeale ei avatudki.

Jutt ei käi sugugi pühapäevast, kui kõik poed ja asutused on niikuinii suletud, vaid tavalisest teisipäevast. Tabasin end mõttelt: „Kurat, kus eestlased alles tööd rabavad,“ sest on ju näiteks Prisma iga jumala päev avatud kell 8–23. Loomulikult päris nälga ei jäänud, sest üksikud kohad olid siiski avatud, kuid võrreldes näiteks Tallinnaga oli juulikuine Kortrijk paras kummituslinn.

Kuid ei tahaks vinguda – vastupidi, võimalust kellaajast hoolimata minna ja osta, võib juba vähem kui nädalaga igatsema hakata. Tubli töö, eestlane!

Jaga artiklit

1 kommentaar

T
ta**nokk selleni ei küündi  /   22:59, 26. juuli 2017
tänu sellele et eesti poed on pikalt lahti ja neid on liiga palju, on ka hinnatase eestis üle mõistuse kõrge

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis