RINDE LÄHISTEL: USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pärast külaskäiku Donbassi, et Ida-Ukrainas käib kuum sõda. (Facebook/ATO News)

Ida-Ukrainas on viimase seitsme päevaga saanud surma vähemalt 11 valitsusvägede sõdurit. USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker külastas rindejoone lähedal asuvat Kramatorski linna ja leidis, et Ida-Ukrainas käib kuum sõda, vahendab n-tv.

Ida-Ukrainas käivad alates 2014. aasta kevadest lahingud. Vastamisi on Ukraina valitsusväed ja venemeelsed separatistid, kes moodustasid okupeeritud aladel Donetski ja Luganski rahvavabariigi. Verine vastasseis on nõudnud üle 10 000 inimese elu.

Sõjalisele konfliktile on alates sama aasta juunist rahumeelset lahendust otsinud nõndanimetatud Normandia nelik, kuhu kuuluvad Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina ja Venemaa. Nelik kohtus esimest korda tipptasemel (Angela Merkel, Francois Hollande, Petro Porošenko ja Vladimir Putin)  põgusalt 6. juunil 2014 Normandias, kus tähistati Teises maailmasõjas otsustava pöörde toonud dessandi 70. aastapäeva. Porošenko ei olnud siis veel täieõiguslik riigipea, sest andis ametivande päev hiljem, 7. juunil.

Merkel ja Hollande toetasid kõnelustel Porošenkot. Putinit võib pidada separatistide eestkõnelejaks, kuigi ta eitab seda. 

Teist korda kohtus nelik 17. oktoobril 2014 Põhja-Itaalias Milanos ning kolmas kord 11. ja 12. veebruaril 2015 Minskis, kus pingeline kõnelustemaraton kestis lausa 17 tundi ning kõneluste tulemusena sündis 13 punktist koosnev kokkulepe, mis pidi tooma Ida-Ukrainasse rahu.

Veel sai Normandia nelik kokku 2. oktoobril 2015 Pariisis ja mullu 19. oktoobril Berliinis, kuid verine konflikt kestab edasi. Minski kokkulepped on siiani täitmata ja aeg-ajalt välja kuulutavad relvarahud ei pea.

USA huvitub rahuprotsessist

Nüüd loodetakse, et pöörde paremusele aitab tuua USA kaasamine rahuprotsessi. Kui selle eelmine president Barack Obama suhtus Ukraina konflikti leigelt, siis Donald Trumpi administratsiooni välisminister Rex Tillerson nimetas 7. juulil USA eriesindajaks Ukrainas endise USA suursaadiku NATOs Kurt Volkeri.

Pühapäeval käis värske eriesindaja rindejoone lähedal asuvas Kramatorski linnas. “See pole külmutatud konflikt, vaid kuum sõda. See on kriis, mis tuleb lahendada võimalikult kiiresti,” ütles Volker seal ajakirjanikele.

USA eriesindajalt uuriti, mida ta peab konflikti põhjuseks, kas Vene agressiooni või Ukraina siseprobleeme? Volker vastas kõhklemata: Vene agressiooni.

Vene võimud on üldjuhul eitanud oma vägede osalemist Ida-Ukraina sõjategevuses, kuigi selle kohta on küllaga tõendeid. Näiteks langes 27. juunil Luganski oblastis vangi Altai kraist pärit Vene sõjaväelane, jefreitor Viktor Agejev, kellele Ukraina võimud võimaldasid laupäeval kohtumise Venemaalt kohale sõitnud ema Svetlana Agejevaga.

Samal päeval teatas Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juht Vassõl Grõtsak, et Kiiev esitas ÜRO rahvusvahelisele kohtule tuhandeid lehekülgi konkreetsete tõenditega Venemaa osalemisest Donbassi konfliktis.

Volker lubas pärast rindejoone lähistel käimist ning kõnelusi Kiievis ja Lääne-Euroopas koostada nimekirja ettepanekutega, kuidas Trumpi valitsus saaks Ida-Ukraina rahuprotsessile paremini kaasa aidata.

Kiievis vaadatakse USA aktiivsusele igatahes lootusrikkalt. 

Normandia neliku telefonikonverents

Esmaspäeval toimus üle pika aja ka Normandia neliku tipptasemel telefonikonverents. Prantsusmaal vahetus teatavasti 14. mail president, Francois Hollande'i asemele asus Emmanuel Macron, kes osales täna telefonikonverentsil esimest korda. Küll aga oli juuli algul Hamburgi toimunud G20 tippkohtumise raames Merkeli, Macroni ja Putini kolmikkohtumine, kus nad kinnitasid, et soovivad Ida-Ukrainas relvarahu kehtestamist.

Porošenko nõudis telefonikonverentsil Venemaalt kohest relvarahu ja relvastuse tarnimise lõpetamist okupeeritud territooriumile. Ta rõhutas, et vastasel korral tuleb Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone karmistada. Kiievi andmetel saadab viimane iga kuu okupeeritud territooriumile 5000  tonni kütust ja 500 000 tonni lahingumoona. Veel leidis Ukraina president, et Donbassi tuleks tuua ÜRO rahuüksused.

Telefonikonverentsil otsustati, et augusti teisel poolel saavad kokku neliku välisministrid.

Ukraina vägede peastaap teatas enne konverentsi, et Venemaa on paigutanud Ukraina piirile kolm uut diviisi, mida saab vajadusel kasutada kiireks rünnakuks. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles seejärel, et Venemaal on õigus vägesid oma territooriumil ümber paigutada ning see ei ole teiste asi. 

Jaga artiklit

35 kommentaari

K
k  /   21:07, 25. juuli 2017
Jankidel on praegu üleval küsimus Ukrainale relvi tarnida.Kui asjaks läheb siis venelased saavad oma 1898 aasta Nagant-Mossinite ja 47 aasta kalaskadega sealt kaunis kiiresti jooksu panna.Muidugi kui just mõnes külapoes jälle BUK-e müüma ei hakata.
A
aga  /   18:05, 25. juuli 2017
ukrainlased põgenevad ukrainast ka siis,kui sõda ei ole.Turumüüjad,ehitajad ja prostituudid moodustab enamuse tulijatest.Moskvas on uusmagalarajoonid,kus vene keelt enam ei kuule.Juba 90ndatel oli Moskva ukraina ehitajaid täis,kusjuures nad teenivad nii hästi,et saavad lubada endale korteriostu uutes majades.Tallinnas ei ole see võimalik,sest ehitajaametlik palk on miinimum ja sellise palganumbriga ei hakka ükski pank rääkima.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis