Allergikute arv rahvastikus kasvab – see on probleem, mis esineb enamikes arenenud riikides. Kuna allergia kui haiguse puhul ei saa alati rääkida ainult ühe kindla (toidu)aine tarbimisel tekkivast reaktsioonist, pole toiduasutustel enamasti võimalik kohanduda kõigi allergikute vajadustega. Allergikute elukvaliteeti on jõudsalt parandamas hoopis veganlus, mis lisaks lihale taunib ka muna- ja piimatoodete tarbimist.

Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti (FDA) andmetel moodustavad piima- ja munaallergiat põdevad inimesed suurema osa riigi allergikutest. Sama seis on Euroopas, oma piirkondlike eriärasustega. Levinud allergeenide hulka kuuluvad ka pähklid, sojaoad, nisu, kala ja koorikloomad, kuid neid esineb vähemates toodetes kui muna ja piima, ja nende sisaldus on tihtipeale juba peale vaadates nähtav.

Näiteks munavabast tainast tehtud saiakesi hakati märgistama alles hiljuti. Veel mõni aasta tagasi oli allergiku jaoks sellise ostmine kui Vene rulett – halvimal juhul on ohus ostja elu. Samas, kui tänavaputkast jäätist osta, teab pähklite vastu allergiline inimene teatuid sorte vältida juba pelgalt välimuse järgi. Sojatoodetel on aga oma nišš – nende pakendil sojasisalduse välja toomata jätmine teeks pigem kahju kui kasu, sest võidakse kaotada võimalikud kliendid.

Allergikute kasvav hulk pakub ka uusi ärivõimalusi – edukamaks võivad osutuda söögikohad, mis toovad selgelt välja toitudes sisalduda võivad allergeenid. Allergeenivabast saab aina tugevam müügiargument, ja kuna näiteks munavabad tooted on tihtipeale odavamadki kui munaga tehtud tainad, pakub see ka võimalusi kasumi kasvatamiseks. Võib juhtuda, et mõni kohvik või restoran tellib oma tooraine hulgi kõige odavama pakkumise esitanud firmalt ega hooli nii väga munaga valmistatud taina eelistest – peaasi, et kasum oleks võimalikult suur. Edasimüümisel võib aga selguda, et klient võtab seda kui „uut“ toodet, mis sobib tarbimiseks ka veganitele.

Toiduallergiad, eriti aga piimaallergia, on laste hulgas levinum kui paarkümmend aastat tagasi ning need, kellel esineb lapsepõlves piima- või munaallergiat, kasvavad sellest ka väiksema tõenäosusega välja. Kui lisada sinna juurde fakt, et just Põhja-Euroopas on kõige rohkem allergikuid, ongi olemas väga mõjuv põhjus, miks investeerida muna- ja piimavabasse toitu, ja seda just laste parema tervise nimel.

Tõsi küll, kallis lugeja võib nüüd öelda: „Aga veganid ei söö ju liha ka! Ma ei taha, et mu laps veganiks hakkaks!“, mis on õige mõte, kuid tuleb aru saada, et veganluse levik ning kasvav nõudlus piima- ja munavaba toidu järele aitab sellegipoolest. Näiteks on märgatavalt suurenenud piimavabade jäätiste, jogurtite ja piimade (nii imelikult, kui see ka ei kõlaks) valik poodides. Suurenevale elupõliste allergikute hulgale teeb veganlus seega vaid head ning seda eitada teeks karuteene järgmistele põlvkondadele.

Jaga artiklit

7 kommentaari

L
lee  /   06:56, 24. juuli 2017
Mul pn ükskõik, mida keegi sööb. Aga mulle ei meeldi sageli esinev taimetoitlaste üleolev suhtumine- just kui nemad oleks kuidagi paremad inimesed. Olin hiljuti aiapeol, kus taimetoitlasi oli vähemus, aga nad surusid kõikidele oma toiduvaliku peale. Keegi ei julgenud tulla, vorstid ja liha kaasas.
R
Raadio Vabandus  /   01:36, 22. juuli 2017
Vähem rumalaid inimesi, on porganditel rohkem ruumi kasvada.

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis