Maardu linnapeale Georgi Bõstrovile avati 17. juulil 2017 mälestussammas. (Kuvatõmmis / TV3)

Maardus avati täna legendaarsele linnapeale Georgi Bõstrovile mälestussammas. Selline oli Maardu elanike tahe.

Georgi Bõstrov sai Maardu linnapeaks 1996. aastal. Sel ametipostil oli ta praktiliselt kuni oma surmani 2015. aasta algul, vahendas TV3 "Suvised seitsmesed". Teist nii pika staažiga linnapead Eestist ei leia.

Maardu praegune linnapea Vladimir Arhipov rääkis, et mälestussamba kavandile korraldati konkurss. Kõige rohkem soovisid inimesed näha büsti. Mälestussamba ees on ka Bõstrovi-nimeline allee.

Georgi Bõstrovist kui poliitikust ollakse väga erineval arvamusel, ka kaitsepolitsei on temale tähelepanu osutanud. 

"Kui ta alustas tööd, oli linn väga halvas seisus," rääkis mälestussamba avamisel olnud maardulane. "Nüüd on see olukordu muutunud, kõik on hoolitsetud."

Jaga artiklit

37 kommentaari

S
selle  /   11:17, 18. juuli 2017
linna eestlasest elanik ütleb, et oli mis oli, nüüd on inimene pea 2a igaviku teel ja ei ole mõtet siin enam vehelda. Oli teotahteline inimene, kes töötas ennast üles keemiakombinaadi tsehhijuhatajast (minu mäletamist mööda) kauaaegseks linnapeaks. Ta oli tõepoolest selline linnapea, kes suhtus heaperemehelikult oma linna ja suhtles meelsasti linlastega. Oli sõnapidaja.
Poliitiline taust. Tegi mis tegi 1991.a., aga tähtis on see, mida ta edaspidi tegi. Muideks meie, eestlaste, erakonnad teevad ka koguaegeiteamida, aga kõnealune isik on omal ajal andnud kohalikus ajalehes aru oma valimisliidu antud lubadustest ja nende täitmistest ning lahti seletanud, mida oleks veel vaja teha. Minu rahvuskaaslased oma erakondades ei tea kahjuks isegi, mida nad õieti tahavad ning seepärast ei suuda seda ka oma valijatele selgitada.
Ausalt öeldes, see ei ole mul mingi kaitsekõne, vaid väike selgitus, kuidas asjad kohapeal tegelikult olid. Olles elanud kõnealuse linnapea valitsemise aja ja elades venekeelsete inimeste hulgas ning tundes seega veidi rohkem nende mentaliteeti, kuulates praeguse linnapea sulaselget eestikeelset selgitust ning elanike selgitusi mälestuse jäädvustamisest - suudan mõista seda minagi. See on kohalike elanike tänuavaldamise vorm tehtud töö eest kohaliku elu edendamiseks.
Sedasi siis selle minevikuga.
M
mnjah  /   11:03, 18. juuli 2017
artiklist ei leidnud skulptori ja arhitekti nimesid - tea, kas häbenetakse? Isegi imelik, et see väike tsaarike omale eluajal sellist monumendikest püsti ei pannud....

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis