Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pealinna esinduste ukse taha tekkivad mõnekümnemeetrised sabad ei ole uus nähtus, olgugi et passi- ja ID-kaardi vahetajaid oodataksegi tänavu tõesti rekordarv. Kui teenindussaalidesse valgub massiliselt ootajaid pea igal suvel, viitab see, et põhjus võib olla dokumendivahetuse korralduses. Kas PPA pole suutnud õppida eelmiste aastate vigadest?

Uuenduste rohkus viitab, et on küll – üleskutsele saata dokumenditaotlus e-postiga  reageeris enneolematu hulk inimesi (paraku jäi venima ametnike tööd lihtsustama mõeldud taotlussüsteemi arendus); alates veebruarist teavitab riik kodanikke e-postiga kehtivuse kaotavast ID-kaardist 90 päeva ette ja lisandunud on teavitused teistegi dokumendiliikide kohta. Tõsi, nende kümnete, kui mitte sadade inimeste jaoks, keda jättis selleks aastaks plaanitud lennureisist ilma pelgalt kehv mälu, tuli uuendus liiga hilja. Ent mõne teise jaoks võib soovitus üle kontrollida, kas eesti.ee lehel on ikka märgitud kehtiv e-posti aadress, tulla täpselt õigel ajal.

On palju muudki, mida saab kodanik ise teha, et hilja peale jäänud dokumendivahetus ei kujuneks mitmetunniseks passimiseks teenindusbüroos: esitada taotlus e-posti teel, broneerida teenindusaeg või tulla varem valmis tehtud pildiga. Kel võimalus, pigem väldib rahvarohkeid Tallinna teenindusbüroosid eos. Võib öelda, et lahkelt soovitusi jagav amet on teinud niigi rohkem, kui temalt oodata võiks, ja pika järjekorra üle nurisev kodanik on oma hädas ise süüdi.

Kuid see on vaid pool tõde. Pigem tuleb küsida, et kui e-riigi võimalused on end ammendanud, siis mida saab amet pakkuda neile, kes ühel või teisel põhjusel riigiga neti teel ei suhtle. Viimased ootavad eelkõige mugavat kohapealset teenindust. Põhjust, miks ootajate masse võib kohata just suvekuudel, tasub muu hulgas otsida teenindusbüroode lahtiolekuaegadest – kel tööaeg nagu ametnikulgi esmaspäevast reedeni kella 9–17 ja paaritunniseks pausiks võimalust pole, leiabki end PPA ukse tagant ikka ja jälle alles puhkuse ajal. Seda muidugi juhul, kui suurenevast teenindusmahust pikalt ette teadlik amet ei leia ka edaspidi võimalust lahtiolekuaegu kas või ajutiselt pikendada.

Jaga artiklit

10 kommentaari

S
Sellest  /   10:18, 18. juuli 2017
suurt ei räägita, et 52% inimestest puudub võimalus interneti kasutamiseks kas oskuste puudumise ( tihti on ka toimingute tegemine ülikeerukaks aetud) või nende seadmete puudumise tõttu. 130000 ametnikku, kes istuvad toolil ja töö ajast teevad ära arvuti kaudu ka oma isiklikud toimingud, arvavad, et võsalõikajad, emisetalitajad, liinitöölised, kalurid , autojuhid, keevitajad jt elualade esindajad omavad samasuguseid oskuseid ja viimase sõna programme. Ja nii nad arvavadki valesti ja võtavad vastu valesid otsuseid.
E
Ei ole kampaaniatormaja.  /   07:05, 18. juuli 2017
Miks minna kui on pikad järjekorrad? Lähen kui järjekordi enam pole.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis