(TIINA KÕRTSINI)

Valitsus tutvus tänasel väljasõiduistungil Eesti avaliku raudteetaristu hetkeolukorraga ja leppis kokku raudtee arengusuundades. Võeti vastu ka otsus, et 2019. aastast alates reisirongid Lelle-Pärnu raudteelõigul ei sõida.

Valitsus otsustas istungi ühe olulisema punktina Lelle-Pärnu raudteelõigul avalike vedude tellimise lõpetamise alates 2019. aastast, mil raudteelõigu tehniline ressurss ammendub. Lelle-Pärnu raudteelõigu tehniline seisukord ei võimalda selle kasutamist reisirongiliikluseks alates 2019. aastast, kuna kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid mahus ca. 17 miljonit eurot, mis samas ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus.

Tuleb bussiga sõita

Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldatakse 2019. aastaks ümber bussiliinidega, samas säilib rongiühendus Lellest nii Tallinna kui Viljandi suunal. Samuti jääb toimima Lelle raudteejaam.

"Juba täna on Pärnumaal väga hästi toimivad maakonnasisesed bussiliinid, nii saab näiteks Tootsi raudteejaamast kaheksa korda päevas bussiga Pärnusse, rongiga aga vaid kaks korda. Lelle-Pärnu liini sulgemine 2019. aastal peab tooma kaasa ümberkorraldused kohalikus ühistranspordi korralduses, kuid olen veendunud, et allesjäänud ajaga on seda võimalik ellu viia," selgitas minister Simson.

Minister lisas, et Rail Balticu valmides saab Pärnu endale väga hea raudteeühenduse nii Tallinna kui Riiaga, seepärast soovisid ka kohalike omavalitsuste esindajad Lelle-Pärnu raudteelõigu remondiks kuluva raha suunata hoopis lennujaama taastamisse.

"Kevadel otsustas valitsus võtta laenu ja suunata täiendavalt 135 miljonit eurot olulisematesse taristuinvesteeringutesse, seal hulgas 40 miljonit raudteedesse. Eesmärgiks on tõsta Tallinn-Tartu raudtee ja Tallinn-Narva raudtee kiirus 135 kilomeetrile tunnis ning rajada Haapsalu raudtee esimene etapp ehk Riisipere-Turba raudtee," meenutas Simson juba tehtud investeeringuotsuseid.

MKM esitab raudtee tegevuskava valitsusele 2017. aasta oktoobris. Lisaks Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suuna investeeringutele on plaanis ka Riisipere-Turba lõik võimalusega edasi ehitada Haapsaluni ning Tallinn-Viljandi trassi kiirendamine, sest Rapla-Türi lõiku ootab ees põhjalik rekonstrueerimine kahes etapis aastatel 2022 ja 2024, kokku 18,5 miljoni euroses mahus. See võimaldaks Tallinn-Viljandi liinil panna käiku kiirrongi sõiduajaga tund ja kolmkümmend minutit. Tänastel liinidel on see sõiduaeg pea tunni võrra pikem.

Jaga artiklit

71 kommentaari

L
lugeja  /   13:40, 18. juuli 2017
Oli ju Pärnu lehes artikkel kus kirjas,et uuringute järgi kasutab Lelle-Pärnu rongi päevas 50 inimest!! Kuna rong sõidab päevas 2 korda edasi-tagasi siis on see sõitjate arv tõesti nadi et sinna raha raisata!
K
kummitused  /   08:25, 18. juuli 2017
Ei tea ,kes on selle autor,et Pärnu rongi pole vaja aga RB on vaja.RB ära jätmise korral jääks selle ehituse raha kõik alles.Kui RB ehitatakse aetakse pool eestimaalasi lihtsalt kasti.Põhjus lihtne igalt poolt hakatakse raha välja pigistama ,et RB valmis saaks.Inimese elu ei huvita kedagi.Pärast aga pigistatakse viimane piisk välja et RB ülal pidada.Kõik selleks ,et mõni hull RB looja tahab rikkaks saada.

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis