2
fotot
RIKUB FASSAADI? Kaja näitab, kuhu ta lifti soovib, kuid majaelanike sõnul ei sobivat see sinna mitte, kuna rikub nii fassaadi kui ka selle väljanägemise. (Tiina Kõrtsini)

Tütrele invalifti sooviv ema on jahmunud, et sotsiaaltöötaja peab teemat avalikkusega jagamiseks liialt tundlikuks.

Sügava liitpuudega tütre tarvis lootis ema kortermaja välisküljele invalifti ehitada. Kui esiti tundus, et Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakond on lõpuks lifti vajalikkust mõistnud, teatasid naabrid, et lift seinale ei sobi. Nüüd leiab linna sotsiaalosakond, et see on teema, mida lapse huve arvesse võttes meedias kajastama ei peaks.

"Leian, et tegemist on delikaatse sotsiaalvaldkonna teemaga, mis ei peaks olema kajastatud pidevalt ajakirjanduses. See teema on seotud puudega alaealise lapsega. Kaja on teadlik, et vajadusel saab ta pöörduda oma küsimustega sotsiaalosakonda, ja seda on ta ka teinud. Teeme temaga aktiivselt koostööd ja suhtleme pidevalt," on Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kairit Lindmäe vastus ajakirjaniku küsimustele praeguse olukorra kohta.

"Kui pole varjata, räägitakse"

Kaja on sellises suhtumises pehmelt öeldes pettunud. "Mis mõttes delikaatne sotsiaalvaldkonna teema? Kuidas see kahjustab lapse huve, kui ma soovin, et asjad liikuma hakkaksid? Minu arusaam on, et kui keeldutakse kommenteerimast, on midagi varjata. Kui varjata pole, räägitakse ja proovitakse lahendust leida," ütleb Kaja.

Lisaks nörritab teda teadmine, et sotsiaalosakond peab omavahelist suhtlust aktiivseks. "Viimasel kohtumisel saadi minu peale pahaseks, kui mõisteti, et ma olen vägagi kindel lifti vajalikkuses ega nõustu teiste pakutud ja sinna majja spetsialistide sobimatuks tunnistatud abivahenditega. Neil on need hinnangud olemas ja nad teavad täpselt, miks on lift ainus lahendus. Milleks siis veel pakkuda midagi muud, kui need lihtsalt ei sobi? Selle asemel võiksid nad aidata selgitada välja, miks korteriühistu ikkagi lifti osas nii vastumeelne on," leiab Kaja.

Ainult invalift aitab välja pääseda

Kaja ootaski sotsiaalosakonnast oma küsimustele vastuseid, kuid olles neid lubatud kuupäevadeks – kas 7. või 10. juuli – mitte saanud, pöördus ta uuesti minu poole. Paraku jättis sotsiaalosakond küsimustele vastamata ja põhjendas seda delikaatse teemaga. Küll aga võeti kohe pärast minu kirja Kajaga ühendust ja lubati, et kui selle nädala jooksul ei ole korteriühistu kiri otsuse kohta nendeni jõudnud, saadavad nad ühistule meeldetuletuse.

RIKUB FASSAADI? Kaja näitab, kuhu ta lifti soovib, kuid majaelanike sõnul ei sobivat see sinna mitte, kuna rikub nii fassaadi kui ka selle väljanägemise. (Tiina Kõrtsini)

"Ehkki ametnikud üritavad jätta muljet vastupidisest, siis on suhtumisest näha, et puuetega inimeste teemat paljud ikka veel häbenevad. Kes pole sellises olukorras olnud, ei mõistagi ilmselt kunagi lõpuni, mida tähendab elu haige lapse kõrval," ütleb Kaja.

Samuti on kõrvalistel Kaja sõnul raske mõista seda, miks ei ole võimalik järgida nende soovitusi asjad kokku pakkida ja minema kolida. Erilistele lastele võib keskkonnavahetus mõjuda lihtsalt niivõrd laastavalt, et nad teevad arengus olulise tagasihüppe. Lisaks on Kaja selles majas terve elu elanud.

"See teema on nagu kahemehesaag. Üle poole aasta on saetud, aga palgikoorest kaugemale pole saadud," leiab Kaja.

Kajast ja Kadiriinust kirjutasin esimest korda tänavu aprillis. Toona vaidles Kaja Kuressaare sotsiaalosakonnaga, kes ei mõistnud, miks ei sobi tema liikumisvõimetule tütrele ratastel trepironija. Invalift olevat liialt kallis.

Lõpuks suutis Kaja tõestada, et ainult invalift laseb tütrel jälle majast välja pääseda. Oma õigsuse tõestuseks pidi Kaja laskma hinnata ka enda töövõimet. Selgus, et naise selg ei võimaldagi liikumisvõimetut last ja tema käru tõsta.

Sotsiaalosakond leebus, kuid lifti paigaldamiseks nende nõusolekust üksi ei piisa. Vaja on ka korteriühistu luba. Paraku aga soovitud tulemust ja loodetud jah-sõna lifti paigaldamiseks ei tulnud. Naabrite sõnul rikkuvat lift maja fassaadi ja langetavat kinnisvara hinda. Elanike suhtumisest jahmunud Kaja lahkus poole koosoleku pealt. Seda, mis saab edasi, ei tea ta praeguseni. Korteriühistu juhatuse liige Aive Nõmm vastas möödunud korral minu küsimuste peale, et neil on ühistuga kokkulepe sel teemal mitte kommentaare anda. "Mõistan teie huvi meie maja ühe elaniku elukvaliteedi parandamise pärast. Vabandan, et ei saa ka seekord teie huvi rahuldada," saan ma Aive Nõmmelt vastuseks sel korral.

Invalifti vajav Keila poiss on vajaliku raha kokku saanud

Samal ajal kui Kaja on teadmatuses, kas või millal üldse saab ta loa lifti ehituse alustamiseks, on teine, Keilas elav perekond praeguseks lifti ehitamiseks puuduoleva raha kokku saanud ja linngi on andnud rohelise tule. Elkest ja tema erivajadusega pojast Reinost, keda lahutas lifti ehitusest 10 000 eurot, kirjutasin juunikuus. Pisut enne selle loo avaldamist oli blogija Mallukas algatanud kampaania poisi toetamiseks. Ei kulunud palju aega, kui ta jagas oma blogis postitust, mis algas väga rõõmsa sõnumiga – puuduolev summa oli peaaegu koos ja selle osa, mis veel kümnest tuhandest puudu, lubas lisada Keila linn. "Ma loodan, et kõik, kes aitasid, jagasid ja häid soove mõtlesid, saavad aru, et see on äge asi, mida me üheskoos teinud oleme. Me oleme aidanud kahe inimese elukvaliteeti oluliselt parandada. Üks laps ja üks ema – nende elu muutub meie kõigi väikesest panusest igaveseks ja ainult paremuse suunas," kirjutab Mallukas oma blogis.

Kui ma helistan Reino emale, et õnne soovida, ei jätku tal isegi sõnu nende tänamiseks, kes teda ja Reinot aitasid. Ta ütleb vaid, et need inimesed ei oska ilmselt aimatagi, kui palju see heategu ühe pere elukvaliteeti paremaks muudab.

Jaga artiklit

80 kommentaari

K
Kustutatud kommentaar  /   19:15, 17. juuli 2017
Tsenseeritakse tõesed kommentaare. Kas rahvas ei tohi ise järeldusi teha?!
!
!  /   19:08, 17. juuli 2017
Millegipärast ilmus viimane kommentaar nii 4.5 tunni eest. Kuhu on hilisemad jäänud? (Või väidetakse et selliseid polegi?) Sealhulgas ka minu enda oma. Ilmselt ei sobi need ette antud tänitamise, nõudmise, süüdistamise ning virisemise teemaga.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis